Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 - 9. aprill 1626) oli inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.

Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23-aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Bacon ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitstati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees.

Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe.

Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (1597-1625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605).

Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004).

Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani.

Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. (VikipeediA)