Hunter Stockton Thompson (18. juuli 1937 Louisville - 20. veebruar 2005) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik.
Ta sündis USA Kentucky osariigis Louisville´is keskklassi perekonnas. Pärast isa surma vajus Hunteri perekond vaesusse, millest tekkisid tal puberteedieas käitusmisprobleemid. Ta ei saanud keskkooli normaalajaga lõpetada, sest oli röövi kaasaaitamise eest 60 päevaks vangistatud. Edasi suundus ta USA lennuväkke, millest järgmine samm oligi ajakirjandusse. Ta reisis tihti, sihtkohtadeks olid ka pikemaajalised elukohad Puerto Ricos ja Brasiilisas, enne elama asumist Colorado osariiki Aspenisse 1960ndate alguses.
Hunter sai tuntuks oma esikraamatuga "Hells Angels: The Strange and Terrible Saga of the Outlaw Motorycle Gangs". Raamatu materjali kogumiseks pidi ta elama ja liikuma koos põrguinglitega, sedaviisi kogedes nende eluviise ning kuulates läbielatud lugusid otse ratturitelt.
Ta oli suhteliselt konventsionaalne ajakirjanik, kuid aastal 1970 pärast artiklit "The Kentucky Derby Is Decadent and Depraved" avaldamist sai temast kontrakultuuri tegelane, kes lõi modernse ajakirjanduse suuna "Gonzo", mis oli eksperimentaalne viis kirjutada lugu, milles reporter hõivab nõnda palju loo sisust, et temast saab lahutamatu osa kirjutisest.
Tänapäeval tuntakse tema loomingust hästi romaani "Fear and Loathing in Las Vegas: A Savage Journey to the Heart of the American Dream" (1972). Teos kajastab 1960ndate kontrakultuuri läbikukkumist. Esmalt avaldati see järjejutuna ajakirjas Rolling Stones, millega Thompson oli sekulaarselt seotud. Film tehti sellest 1998. aastal, peaosas mängis Johnny Depp ja režissöör oli Terry Gilliam.
Poliitiliselt meelestatud Hunter kandideeris edutult valimisplatvormiga Freak Power šerifiks 1970. aastal Colorado osariigi Pitkini maakonnas.
Tema mõõtmatu viha Richard Nixoni vastu oli avalikult teada. Hunter pidas Nixoni "selleks tumedaks, äraostetavaks ja kohutavalt vägivaldseks Ameerika loomu pooleks". Ta iseloomustas Nixonitka teoses "Fear and Loathing on the Campaign Trail ´72", mida paljud peavad tema suurimaks panuseks ameerika kirjandusse.
Hunteri tööviljakus langes drastiliselt 1970ndate keskpaigas, kuna teda vaevas populaarsus ja ei saanud enam omal viisil töötada reporterina, sest oli liiga kergesti äratuntav.
Eluaegne alkoholi ja illegaalsete ainete tarbimine, kiindumus tulirelvadesse ning põlgus autoritaarsuse vastu oli teada-tuntud. Oma elukombed võttis kokku lausega "I hate to advocate drugs, alcohol, violence, or insanity to anyone, but they´ve always worked for me."
Tohutute terviseprobleemide käes vaeveldes tegi Hunter 67-aastasel enesetapu. Tema soovide kohaselt tulistati kremeeritud jäänused tseremoniaalselt kahurist õhku laiali. Kogu üritust rahastas sõber Johnny Depp; kohal viibisid teiste hulgas senaator John Kerry ja näitleja Jack Nicholson. Järelehüüdena kirjutas Hari Kunzru, et "the true voice of Thompson is revealed to be that of American moralist ... on who often makes hismself ugly to expose the uglinesse he sees around him". (VikipeediA)