Louisa May Alcott (29. november 1832 - 6. märts 1888) oli tuntud Ameerika kirjanik, sündis Pennsylvanias, kuid kasvas üles Bostonis ja seejärel Concordias, Massachussettsis veendunud lahkusuliste - transendentalistide - seas, kellest üks radikaalsemaid oli ta oma isa, Bronson. Hariduse sai L. M. Alcott kodus, isa käe all. Vaesus, lihtne elu ja vaimsete väärtuste hindamine, mida ta kirjeldab oma raamatutes, on osa ta enda lapsepõlvest, sest tema isa ebapraktilised filosoofilised mõtted, mida küll transendentalistid väga hindasid, ei toonud raha sisse ja nii tuli Louisal juba varajases eas aidata perekonda üleval pidada. Ta oli lühikest aega õpetaja ja koduabiline, hakates seejärel kirjutama melodraamatilisi jutustusi. Kodusõja ajal töötas L. M. Alcott meditsiiniõena, jäi aga peagi tüüfusesse ja saadeti koju; tema tervis jäi elu lõpuni nõrgaks. 1863. aastal avaldati tema kirjad sõja ajast, "Hospital Sketches"; see raamat tegi ta lõpuks ometi tuntuks. Alcotti esimene romaan, "Moods", ilmus 1864. aastal; ning 1867. aastal hakkas ta toimetama nooretajakirja. 1866. aastal kirjutatud romaani "A Long Fatal Love Chase" ("Armujaht") lükkasid kirjastajad tagasi kui "liiga sentimentaalse". Perekonna rahalised mured lahendas lõplikult alles 1868. aastal avaldatud autobiograafiline romaan "Little Woman" ("Väikesed naised", e.k. 1938 ja 1995), mis kirjeldab New-Englandi vaese, kuid optimistliku perekonna igapäevaelu ja väikseid kriise. See romaan saavutas koheselt suurt edu. Kuni oma surmani 1888. a. pühendas L. M. Alcott end karskusliikumisele ja naiste valimisõiguste eest võitlemisele ning jätkas kirjandusliku tegevust. (Raamatust "Armujaht", Kupar, 1997)