“Crainquebille”

Sisukord: – Hr. Pigeonneau – Jumalaema veiderdaja – Olivier´ hooplemine – Putois – Crainquebille

… Olgu veel tähendatud, et Anatole France ise pidas novelli teatavas mõttes kõrgemaks žanriks kui romaani, mida ta küll ise edukalt ja meisterlikult on viljelnud. Igatahes ütleb ta ühes kirjanduskriitilises artiklis: “Novellidel on palju vähem lugejaid kui romaanidel juba sel lihtsal põhjusel, et ainult need, kellel on arenenud maitse, suudavad nautida peenekoelist novelli, sellal kui õgardid neelavad vahet tegemata häid, keskpäraseid või halbu romaane… Kui järele mõelda, siis on see äärmine pretensioonikus sundida publikule igal aastal peale kolmesaja viiekümne leheküljeline väljamõeldud lugu! Eks ole jutt või novell hoopis maitsekam? Pealegi võrratult peenem, diskreetsem ja kindlam vahend meeldida vaimuinimestele, kelle iga tund on arvel ja kes oskavad hinnata aja väärtust. Kas pole kirjanike elementaarne viisakusnõue lühidus? Novellist piisab kõigeks. Ta võimaldab väheste sõnadega anda rohkesti mõtet. Hästi tehtud novell on asjatundjate maiuspala ja nõudlike rahuldus. Eliksiir ja kvintessents.”

Ott Ojamaa

Loomingu Raamatukogu 15, 1974

Raamat on üsna kulunud.

Loe raamatust meie blogis https://vanajahea.news/2020/07/29/crainquebille/