Emakeele sõnavara iga eestlase riiulile!
Kirjastus Vaba Eesti väljaandel hakkab 1957. a. ilmuma eesti keele kõige suurem sõnaraamat, prof. A. Saareste “Eesti mõisteline sõnaraamat”
Autor on sõnaraamatu ainestikku kogunud a. 1915. alates, käsikirja peamiselt koostanud a. 1941 peale, eriti aga paguluses, oma materjali täiendades Rootsis ja muil mail üle 200 agara eesti rahvakeele tundja abil. Selle sõnaraamatu sõnade arv ületab seniste (Wiedemann, Õigekeelsuse sõnaraamat) oma 50 – 100% võrra.
Eesti mõisteline sõnaraamat sisaldab:
- peaaegu kogu Wiedemanni sõnaraamatu ainestiku;
- kirjakeeles uuemal ajal tegelikult tarvitatud uusi sõnu (rahvakeelseid, tähtsamaid oskussõnu jm. uuendeid);
- 1915-1957 jooksul Eestis ja paguluses kogutud murdesõnu, mis seni laiemalt tundmatud ja mis igale maalt pärit eestlasele on kalliks mälestussidemeks tema kodukohaga;
- vähetuntud või tundmatuid sõnu vanemast kirjakeelest;
- andmeid sõnade murdelisest põlvnemisest;
- sõnade tähenduse ja stiilivarjundite valgustamiseks lausenäiteid rahvakeelest ja ühiskeelest, samuti täpsaid tsitaate sõnade esinemisest kirjakeeles, mainides autorite teoste pealkirju ning lehekülgi;
- vanusõnu:
- rakemini seletatavate ja haruldasemate, eriti etnograafiliste esemete pilte.
Eesti mõisteline sõnaraamat ei ole kakskeelne, vaid seletused antakse eesti keeles.
Eesti mõisteline sõnaraamat erineb senistest veel sellegi poolest, et ainestik ei ole korraldatud mitte vormiliselt, vaid sisuliselt, mõisteliselt, ideoloogiliselt, s. o. kõnelejate loomulikkude psüühiliste seoste, assotsiatsioonide järgi. Tähendab: sõnavara on koondatud mõistepiirkondade kaupa, sünonüümseisse ja assotsiatiivseisse peatükkidesse, lihtmõisteliste pealkirjade alla, nõnda esimeses vihus peatükid Aabits, Aas, Aasta, Abi, Abielu, Abil, Abiline, Aed, Aeg, Aeglus, Aitama, Armastus jne, kus siis sisulises järjekorras esitatakse sõnu, alates üldisemast ja harilikumast ning liikudes spetsiaalsema ja haruldasema suunas. Nõnda näit. peatükis Sõidukid esitatakse igasuguste sõidukite nimetusi, peatükis Vanker eraldi eesti taluvankri liikide ja vankri osade nimetusi, peat. Ilus kõiki ilusa sünonüüme, peat. Ja kõiki mõistete sidumise vahendeid eesti keeles jne. Iga peatükk esitab siis teatud mõisteala, mis juba omaette on lugemiseks huvitav näit. Kehakatted, Leib, Õlletegu. Need peatükid ise aga järgnevad tähestikulises korras. Raamatu lõppu tuleb veel tähestikuline indeks, mis juhatab teose vastavale veerule.
Sääraseid sõnaraamatuid lühemal ja lihtsamal kujul on olemas mitmel rahval. Nõnda täielikku aga, nagu kavatsetav, mis pakub ka rohkesti lausenäiteid kõne- ja kirjakeelest, ei ole seni ühelgi teisel rahval. Olgu see siis ühe kõige väiksema rahva pagulasliku killukese katseks, ülesandeks ja auasjaks!
Eesti mõisteline sõnaraamatu aitab meie keeleoskust ja sõnavara rikastada. Ja ta päästab ka meie keelevara unustusest.
(Vihikute lehed on lahtilõikamata)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.