Nõukogude Eesti linnanduse ajalugu on alles puudulikult uuritud. Eriti lünklikud on meie teadmised feodalismi lõppjärgust ja kapitalismi perioodist. Ometi on linnanduse arengu tundmine ja mõistmine hädavajalik paljude Eesti NSV ajaloo põhiprobleemide lahendamiseks. Linnade ja linnarahvastiku ajaloo uurimiseta pole mõeldav Eesti demograafilise arengu, tööstuse arengu jne. käsitlemine, samuti maa poliitilise ja ideoloogilise arengu mõistmine, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni eelduste formeerumisest arusaamine.
Käesolev teos tugineb ulatuslikule allikmaterjalile. Lisaks vanemale, raskesti kättesaadavale kirjandusele ja publitseeritud allikatele on kogutud rohkesti senitundmata arhiiviainest kümnest NSV Liidu arhiivist.
Tuginedes sageli uutele meetoditele, vaagib autor Eesti ühiskonna linnastumisastet, linnaliku elulaadi kujunemist, mehhaanilise ja loomuliku iibe seaduspärasusi, linnarahvastiku professionaalset, sotsiaalset ning rahvuslikku koosseisu jne.
Autor on pidanud silmas võrdlevat ajaloolis-demograafilist perspektiivi, kõrvutades Eesti andmestikku teiste Ida-Euroopa maade, eriti terve tsaari-Venemaa, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi analoogiliste urbaansete protsessidega.
Eesti Raamat, 1972 120lk (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.