Käesolev raamat on kordustrükk 1957. aastal Eesti Kirjanike Koperatiivi väljaandena ilmunud teosest. Selles vaadeldakse eesti naist läbi aegade peamiselt ühiskondliku ja rahvusliku arengu seisukohalt. Minevikku tänapäevaga ühendava täiendava teksti on kirjutanud Tiia Kriisa. Raamatus on ka praeguste suuremate naisorganisatsioonide iseloomustused.
“Kalevipojasse” koondatud rahvaluule ei maini kordagi, eesti mehel oleks olnud enam kui üks naine. Mitmenaisepidamine on tundmatu. Ainult paaril korral kõneldakse naise röövimisest, kuid röövijad on kurjad sortslased. Ka Soome tuuslar ise, kes röövib Linda, katab kinni oma kõrvad:
Et ei lese härdad palved,
hädakisa kiljatused
meelt ei hakkaks eksitama.
Naine on vaba ja võib omast tahtest mehele minna. Linda põlgab enne mitu kosilast, kuni läheb Kalevile. Nende abielu on õnnelik, Linda hoolas perenaine, Kalev teda austav abikaasa. Linda peamine ülesanne on laste kasvatamine. Ta täidab seda hella armastusega, mis kõige piltlikumalt selgub “Kalevipoja” sõnadest ema leinates:
Oh mu hella eidekene!
Kuda sa mu kasvatasid,
kasvatasid, kallistasid,
üles tõstsid, hüpatasid,
maha panid, mängitasid,
suu juures suisutasid. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.