1. osa
Kui Vabadussõda oli lõppenud ja rahulik, ülesehitav töö võis täie jõuga jätkuda, siis seadis tolleaegne Tartu Ülikooli kuraator Peeter Põld oma rahumõtted sõnadesse – “nüüd vahetame mõõga kellu vastu”. See oli mõeldud üliõpilastele edaspidiseks juhtlauseks ja tööparooliks. Sõjaväljalt tulev noorus võis mõõga käest panna ja asuda raamat ühes, kellu teises käes rahulikult loovale tööle. See ütlus tahtis olla kogu noore, ehitava ning riiki rajava rahva juhiseks – õppida sellest, mis enne olnud, mida eelmised põlved loonud ja ehitada uut oma palge järgi.
Paraku ei saanud eesti rahvas vahetada mõõka kellu vastu. Juba 1. detsembril 1924 kogeti seda karmi tõde, mida ei võidud enam unustada edaspidiste rahuaastategi kestel, kuni uus otsene kallaletung vaenlase poolt ja uus sõda oli jälle tõsiasjaks./—/
Käesoleva raamatuga saadab toimetus lugeja kätte esimese osa sellest sõja-ajaloost. Esimene köide tahab sissejuhatusena anda pilti sellest kodumaast, nii nagu ta viimastel aastatel oli. Sellest tasemest, kuhu Eesti riik oma iseseisvusaegsel arengul oli jõudnud.
Sisukord:
- H. Kauri – Eesti, eluruum ja inimene
- E. Blumfeldt – Eesti riigi rajamine ja areng
- R. Ränk – Eesti riiklik struktuur ja kodaniku õiguslik seisund
- B. Voogas – Rahva tervise teenistuses
- E. Nerep – Töö riigi kaitse all
- G. Pärnpuu – Sportlaste saavutusi kodus ja võõrsil
- J. Nõu – Eesti põllud, metsad ja vesi
- E. Bölau – Varad Eesti maapõues
- V. Raud – Majanduselust Eestis
- E. Past – Eesti laevad meredel
- Hj. Pöhl – Usuelu Eestis
- O.J. Kiisel – Haridus ja koolid
- H. Kauri – Eesti teaduse areng
- K. Ristikivi – Kirjandus iseseisvuse aastail
- H. Kompus – Kunst, muusika, teater
- R. Maasing – Riigikaitse rahuajal
- K. Selter – Eesti vahekord N. Liiduga
- H. Laretei – Iseseisvusaegsest välispoliitikast
- K.R. Pusta – Lehekülgi saadiku päevikust
- J. Lattik – Mu esimene reis Eesti diplomaadi passiga
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.