“Eesti Švejk”

Olev Remsu romaan “Artur Magnussoni suur sõjasuvi” käib käest kätte ja inimesed muudkui naeravad. Naljakad juhtumid kirjeldavad tudengite elu stagnaaja sõjaväelaagris Klaipedas. Kõik ohvitserid on esitatud oma õigete nimede all – kindral Govorov, alampolkovnik Ivaništšev ning majorid Kalesnikov ja Užin. Peategelane kursant Schmidt on kahtlemata Jaak Allik, temale lisaks on Schmidtina kujutatud veidike teisigi tolle aja üliõpilasliidreid, nagu Donald Visnapuu, Jaak Viller, Hardo Aasmäe jt. Artur Magnusson on autor ise, ehkki mina mäletan teda Klaipeda ajast tragimana ja asjalikumana, kui romaanis on kirjutatud. Toomas Hääles on terve galerii markantseid tegelasi, see on heatahtlik koondportree autori sõpradest, literaadist ja Tartu ülikooli õppejõust, hellenist Jaan Undist, Tartu ülikooli professorit ja luuletajast, hispanist Jüri Talvetist, Kirjanike Liidu esimehest germanist Mati Sirklist ning arheoloogist Kaur Alttoast. Hääles võib näha veel Remsu koolivendi, praegusi Riigikogu liikmeid Tiit Sinissaart ja Jüri Adamsit, aga ka hilisemat koloneli Kalle Istvan Ellerit, kes ülikooli ajal oli suur sõjalise õppuse fanaatik. Räbovõitra nime all on kirjeldatud paari veidrikku (näiteks mind), eriti aga meist kümme aastat vanemat kiilaspäist üliõpilast Aare Randa, kes hiljem tuli ENSV meistriks müüsepanduse alal ning kadus unustusse. Oja-poiss on maailmameister jahilaskimises Matti Jõgi, Antti Salur hilisem Tartu KGB ülem Antti Talur, Kalev Ivanovist ning maadleja Ants Vahist. Tark kaunitar Anne Toompuu on praegu väga kuulus naine, aga jäägu mingi pähkel ka lugeja pureda.

Aeg on mänginud Remsu kätte oma kordumatu trumbi – Remsu on viibinud supertotras tudengite sõjaväelaagris Klaipedas, missugust pole varem olnud ning kindlasti ei tule ka kunagi edaspidi. Remsu kui kirjaniku kohustus oli kirjeldada sõjaväelaagrit nii, nagu see toona eksisteeris, et see rahva ühismälust kaduma ei läheks. Ja Remsu on sellega hiilgavalt toime tulnud, ta on loonud terve põlvkonnaromaani läbi lõkerdava naeru.

Üllar Kaart, laagrikaaslane Klaipedas
Õhtuleht, 22. nov. 1997
(esmatrüki ilmumise järel)

(Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat, raamat on rombis, selg on päikesest heledaks läinud)