“Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945. Teine osa (M-Sel). Raamat 10”

Sõjaalguse päeval 22. juunil 1941 andis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium seadluse “Sõjavähekohuslaste mobiliseerimisest”, millega:

1. kuulutati välja mobilisatsioon nimeliselt reas sõjaväeringkondades, sealhulgas Balti Erisõjaväeringkonnas (hõlmas Eesti, Läti ja Leedu NSV)
2. Mobilisatsiooni alla käivateks kuulutati 1905-1918 aastakäigu (viimane kaasa arvatud) sõjaväekohuslased
3. Mobilisatsiooni esimeseks päevaks määrati 23. juuni 1941.

Selle seadluse alusel algas NSV Liidus üldmobilisatsioon, mille käivitas NSVL kaitse rahvakomissar. Punaarmees olid sõja alguseks tegevteenistuses 1919-1922 aastakäik (Eestis oli nende sõjaväkke võtmine viibinud seoses Eesti annekteerimise ja sovetiseerimisega). Üldmobilisatsiooniga võeti sõjaväkke 1905-1918 sündinud mehed. Punaarmee suurte kaotuste tõttu viidi juba augustis läbi 1890-1904 ja 1923 sündinud meeste mobilisatsioon. Järgnevalt NSV Liidus enam mobilisatsioone ei korraldatud ja sõjaväkke võeti harilikus korras kutsealuseid (sõja lõpuks kuni 1927. aastakäiguni).
Eesti NSV-s alustati ainult ühe mobilisatsiooni osaga – hobuste ja transpordivahendite võtmisega sõjaväkke. Alles juuli alguses hakati Eestis esimesi mehi Punaarmeesse võtma ja see toimus juuli – augusti jooksul järgmiste etappidena:

• Juuli alguspäevadel, valdavalt 2.-4. juulini kutsuti tegevteenistusse 1919-1922 sündinud kutsealused.
• Juuli kolmandal dekaadil mobiliseeriti 1907-1918 sündinud reservväelased, sealhulgas:
  22. juulil – Harju maakonnas, Lääne maakonnas, Viljandi maakonnas
  23. juulil – Järva maakonnas, Pärnu maakonnas, Tartu maakonnas
  26. juulil – Viru maakonnas
  27. juulil – Tallinna linnas.
• 1.-3. augustini mobiliseeriti 1907.-1922. aastani sündinud sõjaväekohuslased Saare maakonnas.
• 8.-16. augustini mobiliseeriti Eesti Vabariigi sõjaväes teeninud reservohvitserid ja – sõjaväeametnikud Tallinna linnas ja tolleks ajaks veel Punaarmee käes olevas Harjumaa ja Läänemaa osas (st. need, kes ei olnud juba mobiliseeritud).
• 20. augustil mobiliseeriti 1896.-1906. aastani sündinud reservväelased ja 1919.-1922. aastani sündinud kutsealused (senini ajapikenduse saanud mehed) Harju maakonnas ja Lääne maakonnas ning 1920.-1922. aastani sündinud kutsealused Tallinnas; 21. augustil mobiliseeriti 1896.-1906. aastani ja 1919. aastal sündinud sõjaväekohuslased Tallinnas.
• 24. augustil, kui Tallinna ümberpiiramise tõttu olid lakanud raudteeveod, mobiliseeriti senini mobilisatsiooni alt vabastatud raudteelased (viimaste puhul pole küll selge, kas Eestist ära viidud 462 raudteelast mobiliseeriti sõjaväevõimude poolt või töömobilisatsiooni korras).

Kutsealuste sõjaväeteenistusse võtmine korraldati kogu Eestis, kuid mobilisatsiooni ei olnud enam sõjasündmuste tõttu võimalik välja kuulutada kogu Eesti territooriumil. Kuna 1941. aasta juuli keskpaigaks oli rinne jõudnud Kesk-Eestisse Emajõe-Pärnu joonele. siis Petseri, Võru ja Valga maakonnas mobilisatsiooni välja ei kuulutatud ning Tartu, Viljandi, Pärnu ja Lääne maakonnas väljakuulutatud mobilisatsiooni saadi teostada ainult osal nende maakondade territooriumist.
1941. aastal ilmus mobilisatsioonipunktidesse ca 45000 meest, kellest ca 10000 pääses Eestis ja ca 35000 mobiliseeriti ning viidi Eestist ära. Neist ca 3000 hukkus teel ja ca 32000 jõudis Venemaale.

Tiit Noormets