Asustuse arengu ning majanduslike ja sotsiaalsete suhete uurimisel Eestis on pikaajalised traditsioonid. Eriti suurt huvi on pälvinud 17. sajand, mil seoses maa järkjärgulise minekuga Rootsi riigi valdusesse kujunesid uued poliitilised ja majanduslikud tingimused.
Sõda, nälg ja epideemiad tegid 17. sajandi algul nii suure laastamistöö, et võib koguni rääkida asustuse järjepidevuse katkemisest. Asustus arenes sajandi alguse sügavast madalseisust kuni oma aja majanduslikes ja põllumajandustehnilistes tingimustes mõeldavale kõrgtasemele 17. sajandi 80. aastate lõpus ja 90. aastate alguses.
17. sajandi jooksul väljakujunenud asustuspilt osutus väga püsivaks. Vaatamata nn suurele näljaajale aastatel 1695-1697, Põhjasõjale ja 1710. aasta katkuepideemiale säilisid selle põhijooned muutumatuna kuni talude kruntimõõtmiseni 19. sajandi teisel poolel.
(ümbrispaber on kulunud)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.