Eesti hobuse kiituseks
Vanad eestlased kutsusid teda “meie hobuseks”, vahel ka saaremaa hobuseks või klepperiks. Tänapäeval tuntakse teda eesti hobusena. Eesti hobune on eestimaa pinnal elanud sama kaua kui eestlane. Tema peamiseks kujundajaks on lisaks inimesele olnud ka loodus – Läänemere saarte isoleeritus, mereliselt pehme kliima ja loopealsete mitmekesine taimkate.
Sõbralikkus ja inimese juurde kuuluvse tunne on eesti hobuse parimaid omadusi. Õige kasvatuse saanud hobused on uudishimulikud, tulevad ise inimese juurde, pakuvad oma pead silitamiseks. Kui oled neid küllalt vaadelnud, patsutanud ja pildistanud, saadavad nad sind kopliväravani ning lähevad seejärel karjana kokku hoidudes oma tegemiste juurde tagasi…
Ago Ruus – on filmitegija ja fotograaf, osalenud kümnete Eesti paremikku kuuluvate mängu- ja dokumentaalfilmide loomisel. Tema töid on tunnustatud erinevate auhindadega. Ta on mitme eesti hobusest jutustava filmi (“Loojangule vastu” ja “Varjupaik”, 1999) ning fotonäituse autor, Eesti Hobuse Kaitse Ühingu asutaja ja eestvedaja.
Aive Sarjas – on õppinud arstiks ja sotsiaaltöötajaks, töötab riigiametnikuna. Mõne aasta tagune hobuste seltskonda sattumine on sillutanud tee loomemaailma – kirjutamise ja fotografeerimise juurde, ning pakkunud võimaluse olla ainsa eestikeelse hobuajakirja “Oma hobu” toimetajaks.
Oomen, 2004 80lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.