Back Cover

“Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest”

7.50

Laost otsas

Seisukord: kasutatud ? Tootekood: 9985653599 Kategooriad: , ,

Sigrid Undset ja saagamaailm
Sigrid Undseti (1882-1949) rikkaliku loomingu hulgas on tähelepanuvääriv koht ajaloolistel teostel. Rahvusvaheliselt tuntud norra arheoloogi Ingvald Undseti tütrena oli ta lausa ajaloo keskel üles kasvanud, ammutades isa juttude, tööde ja tegemiste kaudu teadmisi möödunud aegadest. Iseseisva uurijana oli ta end ka ise tõeliseks ajaloolaseks koolitanud. Käesolev jutustus on tema esimene minevikuaineline teos, mille tegevus hargneb viikingiajastu Norras 10. sajandi lõpus ja 11. sajandi alguses. Jutustus ilmus 1909. a., olles avataktiks tema suurtele ajaloolistele romaanidele Kristiina Lauritsatütrest ja Olav Audunipojast, mis 1928. aastal tõid kirjanikule Nobeli kirjandusauhinna.
“Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest” on lugu armastusest mehe ja naise vahel, karm ja isegi julm nüüdisaja inimese arusaamade kohaselt. Kuid toonases, viikingite ühiskonnas kehtinud tavad ja reeglid olid teistsugused kui need, millega ollakse harjunud tänapäeval, sest oli ühiskond, kus valitsesid seisuse- ja suguvõsatraditsioonid, kus solvang nõudis vere hinda ja au maksis rohkem kui elu. Inimese üle, kes oli enda või oma perekonna au haavamise pärast solvajalt elu võtnud, mõisteti kohut märksa leebemalt kui muudel juhtudel. Temalt ei nõutud peaaegu kunagi hüvitist tapetu lähedastele, mis muidu oli tavaline ja mille aumees ka alati ära maksis. Selles sugukondlikus ühiskonnas avaldas kättemaksumoraal survet inimeste käitumisele ja meelelaadile. Vigdis ei usu enam vanadesse jumalatesse, kättemaks ja üksnes kättemaks saab puhtaks pesta teda häbist, kuhu Ljot oli ta tõuganud.
Mõlemad jutustuse peategelased on rikkunud ühiskonnas kehtinud moraalinorme. Ljot vägistades Vigdeise, Vigdis jättes metsa selle vägivalla vilja, oma vastsündinud poja. Sigrid Undsetit on paelunud teose kirjutamisel kättemaksumotiiv – naise kättemaks, keda on häbistanud armastatud mees. Vigdise viha on nii kõikehõlmav, et see välistab igasuguse muu tunde. See lämmatab ka emaarmastuse, ja ta hülgab oma lapse, jättes selle metsloomade ja lindude meelevalda. Saanud hiljem teada, et laps on siiski elus, tõukab teda poega tagasi võtma mõte kasvatada temast isa tapja. Ta leiab, et surm oma poja käe läbi on parim neim Ljotile.
Kättemaksumõte vallutab Vigdise kõik meeled ja mõtted. Ta ei lepi millegi vähimaga kui Ljoti maharaiutud peaga. See on kättemaks, mille nimel ta elab. Aga kui see on ükskord täide viidud, küll Ljoti enda abil, ei tunne ta selle üle head meelt. Ta mõistab lõpuks, et viha, mis on täitnud kogu ta elu, on tegelikult olnud tema armastuse pahupool. Sellele järgnenud poja lahkumine muserdab ta lõplikult. Sündmuste areng jutustuses näitab Sigrid Undseti veendumust, et vägivald sünnitab vägivalda, halvad mõtted tõukavad halbadele tegudele, aga ka tahtmatu kurjus lükkab needsamad kättemaksujõud liikvele.
Sigrid Undsetiti ajendasid kirjutama “Jutustust Mõõga-Ljotist ja Vigdisest” vanad islandi saagad, mida ta innukalt juba lapsepõlves luges. Need avaldasid sügavat mõju tema mõttemaailma kujunemisele. See omanäoline muinasnorra müütide maailm oma värvikate tegelastega oli tõeline varalaegas noorele Sigridile, see küttis üles tema kujutlusvõime, pani idanema seemne, millest hiljem kasvasid välja tema ajaloolised romaanid ja jutustused. Uue aja skaldina on tal õnnestunud veenvalt kujutada ilmekaid ja omanäolisi viikingiühiskonna mehi ja naisi, niisuguseid, nagu neid võib kohata sajanditetaguste saagade lehekülgedelgi.
Sigrid Undseti kohta võib öelda, et ajalugu oli tema muusa. Keegi ei ole pärast islandi ajalookirjutajat Snorri Sturlusoni kujutanud nii jõuliselt Norra keskaega kui tema. Kirjaniku ajaloo-alased teadmised, tema inimesetundmine, tema võime sisse elada sellesse kaugesse aega on tagatiseks, et tema loodud tegelaskujud on tõepärased, et inimesed tõepoolest võisid nõnda mõelda ja tunda, nõnda toimida. Selles jutustuses Mõõga-Ljotist ja Vigdisest on ta aredalt esile tõstnud ka armastuse ohtlikkuse ja alustanud seega teemat, mida ta oma järgmistes teostes edasi arendab ja teisendab.
– E. Lumel

Tootja

Sigrid Undset

Seisukord

kasutatud


Raamat on heas korras

Kaal

180

Kirjastus

Eesti Raamat

Ilmumisaasta

2002

Lehekülgi

191

Mõõdud

Taskuformaat

Kaaned

Kõvakaaneline

Tõlkinud

Elvi Lumet

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet.

Ole esimene, et hinnata ““Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest””

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga