See raamat on saatanlik, sest jälgib vene filmi, aga sealne kinolugu pulbitseb kui põrgukatel, on pulbitsenud juba sajandi, tsaristlikust tumedast melodraamast alates, läbi avangardismi, romantismi, stalinismi, idealismi, läbi kire, künismi, orgasmi, ustavuse, pugemiste, reetmiste, kõrgkunsti, ideoloogia ja haltuura, läbi vere, rooja, reovolutsioonide, sõdade, läbi Kremli, koonduslaagrite, kommunaalkorterite, aktuste, Stalini preemiate, läbi arreteerimiste otse võtteplatsil, läbi viina, narkotsi, hulluse, mõrvade, suitsiidide ja mahalaskmiste. Venemaal on filme vändanud poksijad, poeedid, tšekistid, fotograafid, kingsepad, talupojad, juudid, grusiinid, korealased, armeenid, sakslased. Venelasedki. Ka Baltikumist on märke. Eisenstein sigis ju Riias, Nigmatullin mõrvati Vilniuses, “Stalker” vändati Tallinnas. Eesti kinoke rippus aastakümneid vallaslapsena vene nisa otsas.
Vene film on habras kui kastene ämblikuvõrk, ent rammiv kui Tunguusi meteoriit. Seal mühamas Šostakovitši sümfonismi, helisemas Dunajevski naiivlaulukesi, Schnittke moderni, Võssotski groteski. Sekka luulet, režissööri joptvajumatte, purjus näitlejate jorinat.
Vene kinoloos ei ole suuri ega väikesi, gigante ega gnoome, sest geenius võib hetkiti olla tilluke ja kintsukaapiv, pisikeseks peetu aga kerkida väärikaks. Siinseski raamatus on kõik pöörleva purgaana koos, ilma alguse , otsa ja keskpaigata, ilma vähemagi kronoloogiata. Nii mõnigi “suur” on pilgu alt väljas, hulk “väikseid” aga fookuses. Idealism või ideoloogia, avangardism või aferism – mis vahet seal on? Kõik on kokku üks kino.
Siinsed lood on aastate kestel paberile paiskunud, seepärast võib neil küljes olla kirjutamisaegseid jälgi – näiteks pronkssõdur võib veel Tõnismäel kesta jms. -, aga las ajad ja ajastud pöörelda, las supp kuumalt podiseda. …
Vaapo Vaher
Pegasus, 2009
Uus raamat
Valdkond: Ajalugu/Venemaa
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.