Punane terror ja Läänemaa
Täienduste esimene osa
Minu töös sarja “Punane terror ja Läänemaa” juures on meeldivamaid hetki lugejate kirjad ja telefonikõned. Kui ilmus sarja teine osa “September 1944. Põgenemine”, mis sisaldab peatüki “Jäljetu haud Läänemaal”, oli reageerijaid eriti palju. Põhjuseks peatükk, milles ma esitasin admiral Johan Pitka hukkumise loo niisugusena, nagu ma seda tollal teadsin (vt. lk. käesolevas raamatus). Reageeringute põhjal võin nüüd väita, et “Jäljetu haud Läänemaal” osutub vaid üheks versiooniks, koguni teistest vähem tõenäoliseks. Hakkasin asja huviga uurima. Selgus, et rahva hulgas on liikvel mitmeid legende ja kuuldusi populaarse admirali surma kohta. Tegemist on tõelise folkloorikobaraga, mille seob tervikuks Pitka särav isiksus ja tema ülev-traagiline lahkumine, olgu see siis maisest elust või venelaste poolt taas okupeeritud kodumaalt. Kogusin materjali kokku ning mõistsin: need legendid, mis on mitukümmend aastat kõige karmimatel ja ohtlikumatel aegadel liikunud suust suhu, mille jutustamisel on riskitud oma elu ja vabadusega, ei tohi kaduda, sest nad on tõeliseks rahva poolt loodud vaimseks monumendiks meie admiralile. Mitu põlvkonda inimesi on Pitkat auga meeles pidanud, ärgu siis unutagu meie sangarit ka noorem generatsioon. Nii valmiski käesolev raamat.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.