Uurimus lapsepõlvest
Eesti keeles on ilmunud imeline raamat: huvitav, hariv, vaimukas, põnev. Harva ilmub teadusraamatuid, mida loetakse nagu kriminulli: ei tihka enne lõpetamist käest panna. Viimased paar aastakümmet on toonud lõpmata põnevaid teadmisi inimese arengu kohta. Paraku jäävad need teadmised enamasti spetsialistidele mõeldud teaduskirjanduse erialaslängis ja kuivas stiilis lehekülgedele. Laiale ringile mõeldud tekstid kipuvad olema moraliseerivad ning tihti ka pealiskaudsed. See raamat on lastest, kuid mitte ainult. Iga täiskasvanu, kes veidigi süveneb ning kaasa mõtleb, avastab midagi ka enda kohta. Muljet avaldab ka autorite respekt oma uuritavate: laste suhtes. – Tiiu Meres, psühholoog.
Pole olemas õiget ja vale kasvatust. Selle asemel on arusaamine ja suhtlemine ning vastastikune mõistmine ja armastus. Ava oma silmad. Vaata ja märka oma last – näoilmet, liigutusi ja kogu oma oleku abil taotleb ta sinuga lähedast suhet. Ole lapse jures, ole kohal, sest sinu vanemlik kohalolek on lapse arengus määrav. Mõtle – miks ta seda teeb? mida ta taotleb? … – ja sa mõistad teda paremini.
Iga killuke mõistmist avardab sinu arusaamist oma lapsest ja iseenese kui lapsevanema rollist. Iga killuke arusaamist muudab sinu suhet lapsega ja sinu lapse suhet teistega ning läbi selle tema tulevaste lastega ja lapselapsega.
Kas see on revolutsioon vanemliku ego vastu? Nii ja naa. Õnneks on paljud lapsevanemad just tänu oma egole jätnud autoritaarsed väited – beebid ei taju midagi – kõrvale ning tajudes seda õpetust ja tegelikkuse kahesust teinud vanemlikud otsused lähtudes lapse mõistmisest ning tema vajadustest – oma südamehäälest. Selles protsessis on aga laps ise enamasti aktiivne osaline ja mõjutaja … ehk siis liigume tagasi iidse tarkuse juurde – lapsed sünnivad oma vanemaid õpetama. – Ülle Lember, ämmaemand, Linda, Liisa, Ülleli, Anni ja Karl Oskari ema.
Eesti Ekspressi Kirjastus 2003. 287 lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.