“Kultuur on tähtis. Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut”

1990. aastate alguses sattusid mulle kätte Ghana ja Lõuna-Korea 1960. aastate alguse majandusnäitajad. Olin üllatunud, nähes kui sarnane oli sel ajal nende kahe riigi majandus. Kolmkümmend aastat hiljem oli Lõuna-Koreas majandus maailmas neljateistkümnendal kohal. Riigist oli saanud /…/ kaasaegse tootmisega tööstusgigant. Ühtki sarnast muutust ei ole toimunud Ghanas. Kuidas selliseid erakordseid arenguerinevusi seletada? Paljudest teguritest tundub enim märkimisväärne kultuuri roll. Lõunakorealased hindavad säästlikkust, investeerimist, ränka tööd, haridust, organiseeritust ja distsipliini. Ghaanalastel olid teistsugused väärtushinnangud. Seega, tulemuse määras kultuur.
Käesolev raamat uurib, kuidas kultuur subjektiivses tähenduses mõjutab ühiskonna majanduslikku arengut ja poliitilist demokratiseerimist. Enamik artikleid keskendub kultuurile kui sõltumatule või selgitavale muutujale. Kuigi kultuurilised tegurid mõjutavad inimarengut, mõnikord seda takistades, oleme siiski huvitatud kultuurist kui sõltuvast muutjast: kuidas saab poliitiline või muu tegevus arengu kultuurilisi takistusi muuta või kõrvaldada? Teatavasti muudab majanduslik areng kultuure, kuid sellest tõdemusest üksi ei piisa majanduse arenguteelt kultuuriliste takistuste kõrvaldamiseks.
1992. aastal esitas Robert Klitgaard kultuuri ja arengu seoste kohta küsimuse: “Kui kultuur on oluline ja inimesed on kultuuri uurinud juba enam kui sajandi, siis miks puuduvad seni head teooriad, praktilised juhised ning tihedad isiklikud sidemed kultuuri uurijate ning arengupoliitika väljatöötajate ja elluviijate vahel?” – Samuel P. Huntington (eessõnast)