“Lapsepõlve tänav”

Tove Ditlevsen (1918-1976) on üks Taani tuntumaid ja leotumaid naiskirjanikke. Sündinud ja üles kasvanud Kopenhaageni tööliskvartalis Vesterbros, jääb kogu Ditlevseni loomingu keskseks teemaks lapsepõlv ja selle mõjud täiskasvanueas. Ikka ja jälle jooksevad tema teostest läbi tüdruku ja naise ebakindlus, võõraks olemine teda ümbritsevas maailmas. Või nagu Ditlevsen ise on öelnud ja kirjutanud: “Mitte midagi sellest, mida me kogeme hiljem, ei kaalu üles lapsepõlvemälestusi.”

Pärast esimese luulekogu “Tütarlapse meel” (Pigesind) ilmumist on Ditlevsen kirjutanud palju luule- ja esseekogumikke, samuti lasteraamatuid, novelle ja romaane, sealhulgas “Lapsele tehti liiga” (Man gjorde et barn fortraed), “Meil pole kedagi peale teineteise” (Vi har kun hinanden), “Kaks, kes armastavad teineteist” (To som elsker hinanden), mälestuskogud “Lapsepõlv” (Barndom), “Noorus” (Ungdom) ja “Abielus” (Gift) jt.
Tema loomingut on pärjatud Kuldse Loorberioksaga.

Ditlevseni kõige populaarsemaks romaaniks peetud “Lapsepõlve tänav” jutustab kehvades tingimustes kasvanud Estri-nimelise tüdruku neiuks sirgumise lugu, tema igapäevaelu suurlinna äärelinnas Vesterbros, samas, kus kasvas ka autor ise. Raamat sai tuntuks kui siiras ja osavõtlik kirjeldus ühe tütarlapse saatusest. Raamatu kirjutamisel on Ditlevsen tuginenud isiklikele kogemustele, oma eluseikadele, nii et eristada, kus lõpeb kirjaniku elu ja algab kirjandus, on peaaegu võimatu.
Raamatu põhjal on Taanis vändatud mängufilm.