H. G. Wellsi “Lühike maailma ajalugu” ilmus eesti keeles esmakordselt enne Teist maailmasõda “Elava Teaduse” sarja kolmes numbris (“Vanaaeg”, “ET” nr 64, 1937; “Keskaeg”, “ET” nr. 68, 1937; “uusaeg”, “ET” nr. 81, 1938). “Vanaajast” leiame järgmise märkuse: “Käesolev Wells´i toes on valitud Elava Teaduse sarja peamiselt seepärast, et autor oskab näha ja värskendavalt edasi anda ajaloo suuri peajooni, takerdumata üksiksündmuste paljusesse. Oma püüdes huvitav ja kokkuvõtlik olla, esitab ta kohati pisut liiga suure kindlusega arvamusi ja hinnanguid, mille tõde veel vaieldav. Igal juhul peaks teos lugejas suutma huvi äratada ajalooliste probleemide vastu.” Wellsi arvamuste ja hinnangute tõesuse suhtes on aeg nüüdseks teinud oma otsuse ja värskemaid andmeid pole lugejail teatmeteoste abiga raske leida. Teose voorused pole aga oma võlu kaotanud tänasekski, sest autori värske lähenemine ja paeluv esitus on aegumatu väärtusega. Nüüd lisandub pealegi n.-ö. teine dimensioon, mis võimaldab vaadata raamatut ennastki kui ajaloolist dokumenti, kui ajaloo ajalugu.
Aastakümneid oli “Lühike maailma ajalugu” realugejale kättesaamatult erifondi suletud. See oli “Aeg maha!” nii lugeja kui ka raamatu suhtes. Eriti tänase täiskasvanud eesti lugeja jaoks, keda nõukogulik koolitus on õpetanud ajalugu nägema üksnes läbi marksistliku käsituse prisma, pole raamat aegunud. Meie oludes mõjub värskena seegi, et kõiki nihkeid ja arenguid ajaloos ei taandata üksnes klassivõitlusele. Mõne riigi ajaloos on teaduse ja tehnika, näiteks liiklusvahendite areng etendanud palju olulisemat osa kui klassivastuolud. Ja kui teaduse ja tehnika areng oligi ehk H. G. Wellsi lemmikratsu, ei puudu selliseski lähenemises oma tõetera. Igalühel meist võikski olla oma isikupärane ajalookäsitus, mis aitaks maailma asju paika panna, tunnetada maailma endas ja ennast maailmas. – Toimetaja
(Raamatus on allajoonimisi pliiatsiga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.