Back Cover

“Meditatsioonid esimesest filosoofiast”

14.90

2 laos

Seisukord: uus ? Tootekood: 9789985774489 Kategooriad: , , , , Silt:

Rene Descartes´i (1596-1650) Meditatsioonid esimesest filosoofiast, milles tõestatakse Jumala eksisteerimine ja hinge erinevus kehast ilmusid esmakordselt trükituna 1641. aastal Pariisis. Mitmes mõttes seisavad need ladina keeles kirjutatud meditatsioonid 17. sajandil toimunud filosoofilise pöörde keskmes ja selle mõjud kestavad siiani. Descartes´i filosoofiliste mõtiskluste vorm, stiil, lähtekohad ja järeldused ei ole eraldi võttes oma ajastus midagi täiesti enneolematut, kuid niiviisi kombineerituna saavutavad need kõnekuse, mis esitab meile võib-olla kõige paremini 17. sajandi uue mõtlemise programmi.
Euroopa mõtlemises valitses alates 13. sajandist skolastiline traditsioon. Skolastika toetus eelkõige Aristotelese ja tema kommentaatorite õpetusele, ning keskaja jooksul aktsepteeris katoliku kirik ka Aristotelese filosoofiast lähtuvat teoloogilist suunda, mille kõige väljapaistvamaks esindajaks sai Aquino Thomas. Lääne-Euroopas muutus 14. sajandi jooksul Aquino Thomase aristotelistlik teoloogia peaaegu normatiiviseks. Seega oli aristotelism andnud tooni mitme sajandi jooksul kõigis intellektuaalse tegevuse valdkonadades – nii filosoofias, loodusteadustes kui ka teoloogias. Kuigi üksikuid kriitikuid leidus varemgi, siis alates 16. sajandist on märgata järjest kasvavat rahulolematust senise olukorraga. Üheks kõige loetavamaks ja mõjukamaks kriitikuks kujunes 16. sajandi alguses kahtlemata Martin Luther, kes hoiatab Aristotelese filosoofia eest ja tõstab esile Platoni seisukohti. Nii kirjutab ta oma Heidelbergi disputatsiooni 36. teesis: “Aristoteles teeb halvasti, et eitab ja halvustab platoonilisi ideid, mis aga on paremad kui tema filosoofia.” Kuigi Martin Luther oli otsustavalt aristotelismi kritiseerival seisukohal, kujunes ikkagi 16. ja 17. sajandi protestantlikes ülikoolides – nagu see oli juba katoliiklikes – valdavaks filosoofiliseks raamistuseks skolastika. Ka Tartus Academia Gustaviana´s (1632-1656) on harjutusdisputatsioonid ja dissertatsioonid kirjutatud valdavalt aristotelesliku filosoofia baasil. Prantslase Petrus Ramuse skolastilist loogikat ja filosoofiat kritiseerivate koolireformide mõju on küll nii Tartus kui ka mitmetes teistes protestantlikes ülikoolides märgata, ent üleüldist pööret need siiski esile kutsuda ei suutnud. Ka inglane Francis Bacon ja itaallane Galileo Galilei olid 17. sajandi alguses enne Descartes´i vägagi teravalt Aristoteles filosoofia ja skolastilise meetodi vastu sõna võtnud, kuid mitmetel asjaoludel ei saavutanud nende ideed kohe nii suurt kandepinda kui Descartes´i kirjutised. Teisisõnu tähendab see, et kogu Euroopas olid juba mõnda aega valmis ümber hindama senist mõtlemist ning Descartes´i meditatsioonid andsid selleks ideaalse võimaluse. 17. sajandi jooksul toimubki otsustav pööre, ning kuigi 18. sajandi esimesel poolel leidub veel ülikoolides aristotelismile tuginevaid õppekavu, on need juba vähemuses ja sama sajandi keskpaigaks on skolastika pea täielikult Euroopa ülikoolidest kadunud. Siinjuures on oluline rõhutada, et kirjeldatud muutus toimus alguses väljaspool akadeemiat ning akadeemilised institutsioonid oma konservatiivsema loomusega säilitasid vanu ideid kauem kui mitteakadeemilised mõtlejad. Nii on sageli välja toodud, et näiteks Thomas Hobbes, John Locke, Baruch Spinoza, Gottfried Leibniz jt., kes olid filosoofia arenug seisukohalt väga olulised figuurid, tegutsesid kõik väljaspool akadeemiat. Kuigi kartesiaanlus ise – ehk Descartes´i õpetusel põhinev filosoofia – kujunes populaarseks eelkõige Hollandis ja Prantsusmaal, ning sedagi vaid küllalt lühikeseks ajaks, võib just Meditatsioone pidada selleks teoseks, millest alates skolastika tõsiseltvõetavus hakkab filosoofias laialdaselt murenema. Filosoofia oli varauusajal distsipliin, mis tähistas üldistavalt kõiki mõtlemise ja tegutsemise valdkondi ning hõlmas niisugusena loodusteadusi, matemaatikat, eetikat, majandust ja isegi poliitikat. Nõnda võib põhjendatuks lugeda ka nende uurijate seisukohta, kes võtavad valgustusajastu sümboolseks alguspunktiks Descartes´i Meditatsioonide ilmumise.

Tootja

Rene Descartes

Seisukord

uus


Raamat on uus

Kaal

202

Kirjastus

Ilmamaa

Ilmumisaasta

2014

Lehekülgi

125

Mõõdud

Tavaformaat

Kaaned

Pehmekaaneline

Tõlkinud

Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet

Ole esimene, et hinnata “Meditatsioonid esimesest filosoofiast”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga