“Mediteerimise teadus”

Teadus paljastab, kuidas mediteerimine muudab teie meelt, aju ja keha

Kas meie meel ja vaim vajab samuti hoolt, et püsida tegus ja elujõuline, nii nagu keha saab kasu füüsilisest liikumisest ja spordist? Milliseid harjutusi peaks tegema selleks, et olla ka raskustes vastupidav? Või selleks, et tunda meelerahu ja rõõmu, olla õnnelik? Osata surfata vihal, hirmul ja teistel ebamugavatel emotsioonidel nii nagu ookeanilainetel? Eelmisel sajandil kogus tõendeid ja populaarsust asjaolu, et meie keha vajab tänapäevases maailmas sihilikku spordi või füüsilise liikumisega tegelemist selleks, et olla elujõuline ja terve nii kehaliselt kui ka vaimselt. Sel sajandil on üha rohkem tekkimas tõendeid, et tänapäevases infoküllases ja kiirelt muutuvas keskkonnas vajab ka meel harjutusi, et kogeda meelerahu ja õnnetunnet ning olla iseendaga kooskõlas.
Selle raamatu autoritel on pea 50 aastat kogemust. Nad on uurinud, milline on meeleharjutuste mõju algajate ja kogenud mediteerijate ajutegevusele, kehale, emotsioonidele ja käitumisele ning kuidas see avaldub puhke- ja stressiolukorras. Raamat ilmub ajal, mil teadvelolek ja meeletreening on kogumas aina rohkem populaarsust. See aitab selles valdkonnas orienteeruda ning loodetavasti hoiduda kiireid elu muutvaid lahendusi pakkuvatest õpetajatest, kelle lubadustel pole teaduslikku alust või kes toetuvad küsitava väärtusega uuringutele, mille on enda programmi müümise edendamiseks tellinud.
– Anni Kuusik, kliiniline psühholoog ja teadveloleku õpetaja

Häirimatu meel kindlustab olemise kerguse. Mida see tähendab ja kuidas seda saavutada? Kontrollimatu ärevus on sage psüühiliste vaevade säilitaja. Tundub, et inimese ja inimkonna saatus oleneb sellest, kui palju viha ja hirmu suudetakse muuta lahkuseks või kui palju suudetakse vähemalt vältida esialgu nende inimest ja maailma hävitavat toimet.
Sellest raamatust leiame teaduslaborite häid uudiseid: teadvelolekuharjutused, sh mediteerimine, võivad leevendada depressiooni (eriti tõsistel juhtudel) ning ärevust ja valu (ravimitega umbes samal määral, aga ilma kõrvaltoimeteta). Raamatust selgub, et nii meelekindlust kui ka lahkust on võimalik avara taju harjutamisega õppida. Kuidas on teadlased need tarkused omandanud? Leiame põnevaid ja lõbusaid näiteid teaduslikest otsingutest, pooltõdedest, teadlaste enda kallutatuse püüdlikest paljastustest, mediteerimisuuringutesse pöörde toonud munk-teadlasest ja teistest teaduse juhuslikest mõjuteguritest.
Kui palju saab inimene ise oma hetkeseisundi kujundamise abil püsivalt ajutegevust muuta? Sellele põhiküsimusele saame veenva vastuse tänapäevase teaduse pilgu läbi.
– Mare Pork, Tallinna Ülikooli psühholoogia prof. emer.