“Omaenda asjus. Minu maali ateljeest”

Ma ei pruugi eriti kurta nende puuduliku arusaamise üle, kes on juba kaua olnud kiindunud mu vaimsetesse õpperaamatutesse, küll aga teistes ikka veel levinud arusaama üle: mul olevat nõme kavatsus tasandada tee uuele usukonventsioonile või kindlustada imedesse usklikest, uskumisvalmiduses kriitikavabadest inimestest pooldajaskond subjektiivse värvinguga fantaasiakujutlustele ja spekulatsioonidele asjadest, millele me maine, loomalik tunnetusorganism ligi ei pääse. Kui pean nüüd tõesti ütlema seda veel sõnaselgemalt, siis olgu see öeldud selgeimalt:
Mõlemad niisugused kavatsused on olnud mulle lõputult kauged!