Eessõna. Ma panen kirja ühe loo, mille jutustas mulle kord üks mees, kes oli kuulnud seda oma isalt, too jällegi oma isalt, viimane omakorda enda omalt, ja nii edasi, ikka kaugemale möödanikku lähevad selle loo juured. Kolmsada aastat või kauemgi pärandasid isad seda põlvest põlve oma poegadele ja niiviisi säilis see meie päevini.
Võimalik, et tegemist on ajaloolise tõega, aga võib olla, et ka lihtsalt legendiga. Kõik see võis ju juhtuda ja võis ka mitte juhtuda, aga ma arvan, et nii oleks võinud juhtuda.
Võimalik, et vanasti uskusid seda lugu targad ja õpetatudki mehed, aga võimatu pole seegi, et üksnes lihtsad ja harimata inimesed seda armastasid ning tõeks pidasid.
Perioodika 1992. 206 lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.