“Rändaja õhtulaul”

Ernst Enno (1875-1934) on eesti luule puhtakujulisemaid ja sugestiivsemaid lüürikuid. Ta isik ja luule on asunud omaette, kuid leidnud just sellisena veendunud austajaskonna läbi aegade. Järeltulijad on teda mõistnud ehk pareminigi kui kaasaegsed. “Enno oli teadlik sümbolist, hingekõlade tabaja läbi võrdpiltide. Kuid tema luules oli hurma, mis oli kodumaine. Kojuigatsus ja vaimsete kauguste ja kõrguste iha sulasid ta lauludes imeliselt ühte,” kirjutas akadeemilise maitsega Ants Oras vanas eas.