Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920-1924. Kuidas abistasid Eesti kommunistid Nõukogude luureteenistusi? Mismoodi hankisid Eesti võimud Tartu rahuläbirääkimiste ajal luureinfot Vene delegatsiooni kavatsuste kohta? Kes Eestis töötanud Nõukogude salakuulajatest allkirjastas oma ettekanded varjunimega “seltsimees Simm”? Kui suuri “rahasüste” tegi õõnestustöö tegijaile Nõukogude saatkond Tallinnas? Millise Vene salakuulajate grupi eesotsas oli Eesti Vabaduse Risti kavaler? Missugust Tartu lõbumajast tabasid kaitsepolitseinikud sinna Nõukogude luure residendiks saabunud verejanulise mõrtsuka? Mil moel tabati Viktor Kingissepp? Kes mõrvas kindralmajor Johan Undi? Miks ei takistanud Eesti eriteenistused kommunistide 1924. aasta 1. detsembri mässu puhkemist?
Raamatus leiab vastuse neile ning paljudele teistele seni saladuselooriga varjutatud küsimustele.
Raamat koosneb kahes uurimusest: Marko Tammingu “Nõukogude sõjaväeluure ja Eesti 1920-1924” ning Reigo Rosenthali “Kaitsepolitsei 1920-1924”. Valdavalt seinkasutamat arhiivimaterjalil põhineva raamatu näol on tegu unikaalse teosega, sest autoritel on olnud võimalik kasutada mõlema poole – Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi – luureteenistuste dokumente. Raamatu esimene osa annab ülevaate Nõukogude sõjaväeluure Eesti Vabariigi vastu suunatud tegevusesest aastail 1920-1924. Teine osa kujutab endast Eesti Vabariigi Kaitsepolitsei ajalugu 1920-1924, keskendudes Nõukogude salakuulajate ning põrandaaluste kommunistide vastasele võitlusele.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.