“Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas”

Ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused.

Valimiku koostanud Mart Laar.

Eesti sõduritest II maailmasõjas on viimastel aastatel kirjutatud mitmeid raamatuid. Uurijate käsutusse on jõudnud hulgaliselt uusi arhiividokumente ning mälestusi. Täiendavaks allikaks on siin ka Eesti sõjakirjasaatjatelt aastatelt 1943-1944 ilmunud artiklikd. Loomulikult tuleb nimetatud allikale läheneda kriitiliselt ning pidada meeles, et tegemist oli siiski propagandaga. Teiselt poolt annavad need siiski üsna hästi edasi vähemalt kirjutajate endi meeleolu. Mõningaid erandeid välja arvates on eesti sõjakirjasaatjate lood mitte sulepeast välja imetud, vaid kajastavad tegelikult aset leidnud lahinguid. Arhiividkokumentidega kõrvutamisel on mitmegi mehe kirjutised ajaproovile hästi vastu pidanud.

Saksa armees asuti eraldiseisvaid sõjakirjasaatjate üksusi looma juba enne II maailmasõja algust. Propagandaminister J. Goebbelsi veendumuse kohaselt pidid need tugevdama sõjaväe moraali ning hoidma ära I maailmasõja lõpul toimunud kokkuvarisemise. Esimest korda rakendati ajakirjanikke sõjakirjasaatjate üksusena 1936. aasta märtsis, mis Saksa väed hõivasid vastupanu kohtamata Reinimaa demilitariseeritud tsooni. Sõjakirjasaatjate tehtud pildid aitasid Hitleri triumfi levitamisele üle kogu maailma oluliselt kaasata. …