Back Cover

“Sõnad ja asjad. Inimteaduste arheoloogia”

19.90

2 laos

Seisukord: uus Tootekood: 9789985332641 Kategooriad: , , Silt:

Kultuuri põhikoodid – need, mis valitsevad keelt, tajuskeeme, vahetusi, tehnikaid, väärtusi ja praktikate hierarhiat – määravad iga inimese jaoks mängu algusest peale kindlaks empiirilised korrad, millega tal tuleb tegemist teha ja mille raamest ta end leiab. Mõtlemise teises otsas pakuvad aga teaduslikud teooriad ja filosoofide tõlgendused seletusi, miks on olemas kord kui selline, millisele üldisele seadusele see allub, missugune printsiip seda selgitab ja miks on kehtima pandud pigem just niisugune, mitte teistsugune kord. Kuid nende kahe teineteisest vägagi kaugel asuva ala vahele jääb valdkond, mis täidab peamiselt vahendavat rolli, kuid pole seetõttu veel sugugi vähem fundamentaalne. See on küll ähmasem, hämaram ja mõistagi raskemini analüüsitav ala, kuid just seal nihkub kultuur märkamatult veidi eemale neist empiirilistest kordadest, mille primaarsed koodid on talle ette kirjutanud, ning vaatleb neid esimest korda distantsilt. Nõnda kaotab ta koodide esialgse läbipaistvuse, ei lase neil ennast enam passiivselt läbida, vabastab end nende vahetute ja nähtamatute jõudude kütkest ning saab piisavalt vabaks, et möönda – antud koodid ei tarvitsegi olla ainuvõimalikud ega parimad. Siis seisab kultuur silmitsi toore faktiga, et nende spontaansete kordade all on olemas asju, mis on iseeneses korrastatavad ja kuuluvad mingisse tumma korda – lühidalt, et on olemas kord. Tundub, nagu vabastaks kultuur end osaliselt oma keele-, taju- ja praktikavõredest ning asetaks nende peale mingi sekundaarse võre, mis neid neutraliseerib; see teine võre dubleerib esimesi, tuues need seeläbi nähtavale ja ühtlasi tühistades need; ja siis näib kultuur leidvat enda eest korra toore olemise. Just selle korra nimel kritiseeritakse ja osaliselt ka tühistatakse keele-, taju- ja praktikakoode. Just sellele korrale, mida peetakse positiivseks pinnaseks, rajatakse üldised teooriad asjade korrastatusest ning tõlgendused, mida viimane nõuab. Niisiis leidub juba kodeeritud pilgu ja reflektiivse tunnetuse vahel vahevöönd, mis vallandab korra tema enda olemises. Seal siis paistab kord – olenevalt kultuurist ja ajastust – kas pideva ja astmelise või killustatu ja katkendlikuna, kas ruumiga soetuna või igal hetkel ajavoos sündivana, kas muutujatetabeli taolisena või eraldi koherentsussüsteemide järgi defineerituna, kas koosnedes sarnasustest, mis üksteisele järgnevad või üksteist peegeldavad, on korraldatud üha suurenevate erinevuste ümber vms. See “vahevöönd” toob ilmsiks korra olemisviisid ja tänu sellele saabki ta paista kõige fundamentaalsemana. Eelneb ta ju sõnadele, tajudele ja tegudele, mis on määratud teda järgnevalt enam või vähem täpselt või õnnestunult tõlkima (seepärast täidab too korrakogemus oma esmases ja massiivses olemises alati kriitilist rolli). Ta on alati kindlam, arhailisem, vähem “kahtlane” ja alati “tõesem” kui teooriad, mis püüavad anda sõnadele, tajudele ja tegudele eksplitsiitset vormi, ammendavat rakendust või filosoofilist alust. Ühesõnaga, igas kultuuris on niinimetatud korrastavate koodide rakendamise ja korra üle järelemõtlemise vahel olemas ka vahetu kogemus korrast ja selle olemisviisidest.

Tootja

Michel Foucault

Seisukord

uus


Raamat on uus

Kaal

765

Kirjastus

Varrak

Ilmumisaasta

2015

Lehekülgi

608

Mõõdud

Tavaformaat

Kaaned

Pehmekaaneline

Tõlkinud

Mirjam Lepikult

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet

Ole esimene, et hinnata “Sõnad ja asjad. Inimteaduste arheoloogia”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga