“Surnud lapsed”

Kümme noort ilusat inimest, nädalavahetus kenas majas, piisav varu lapsepõlvetraumasid, spiidi, alkoholi, siniseid ja valgeid tuvisid, kanepit, kokaiini ja mida iganes, et muuta end eufooriliseks, depressiivseks, sentimentaalseks või külmalt kalkuleerivaks. Milleks olla mina ise? Sedamööda, kuidas reede läheb üle pühapäevaks, laskub seksi, ülbuse ja komplekside hallutsinatoorne keeris üha enam katastroofilistesse sügavustesse, kust teed tagasi enam pole. Ja ei peagi olema.

Kirjastus Olion, 2000. 264lk