“Tappa laulurästast”

Aasta 1935, väike maakonnalinn Maycomb Alabama osariigis, täiskasvanute igapäevased tööd-tegemised ja laste mängud, nende kogemuste ja kujutluste põnevus – selline on käesoleva romaani keskkond. Teose autor ameerika kirjanik Harper Lee, oli raamatu sündmuste aastail samaealine tütarlaps, nagu seda on Jean Louise Finch, hüüdnimega Nirksilm, kelle aspektist on nähtud kogu jutustus. Mina-tegelane teoses on otsekui kahepalgeline – ühelt poolt lapsesilma erksus ja värske terasus, teiselt poolt täiskasvanu küps elutarkus.

Romaani keskseks kujuks on Nirksilma isa Atticus Finch, tagasihoidlik leskmees, kes teenib oma igapäevast leiba advokaadina ja kasvatab südamliku hoolega oma lapsi, Nirksilma ja tema venda Jemi. Siis aga saab ta kohtu poolt korralduse kaitsta neegrit, keda täiesti alusetult süüdistatakse vägivallas valge tütarlapse kallal. Korraga on kogu perekonna elu segi paisatud. Lapsed puutuvad kokku rassilise vihkamise masendavate nähtustega, hädaohtude ja ülekohtuga. Teose kulminatsiooniks on kohtuprotsess – musta mehe sõna valge mehe sõna vastu. Veel kordagi ei ole Maycomb’is juhtunud, et taolises protsessis oleks neegrile õigus jäänud. Atticus teab, et ka seekord on asi lootusetu. Ometi teeb ta kõik, mis ta suudab, et kaitsta tõde. Neeger aga mõistetakse süüdi ja ta hukkub meeleheitlikul põgenemiskatsel. Rassivaenu pimeda viha õhkkonnas suudavad ainult lapsed ja Atticuse-taolised humanistid asjale vaadata õigust otsiva ja lootva pilguga. Protsess on vapustav ja süütult süüdimõistetu saatus traagiline, kuid romaan tervikuna ei ole sünge raamat. “Tappa laulurästast on patt!” Sellest Atticuse hoiatusest oma lastele tuleneb pealkiri teosele, mida hingestab autori ja tema kangelaste usk heasse ja paremasse inimeses ja ühiskondliku elu arengus.