Ühes linnakeses põletatakse nõida; olid inimestel kunagi sellised toredad kombed… Vaese tuleriidale saadetud naisterahva viimased sõnad on, et ühel päeval tuleb Armageddon.
Mööduvad sajandid. Peale vanaisa surma tuleb linna tagasi sealt ammu lahkunud mees. Juba esimesel õhtul tekib tal tulevahetus kolme politseinikuga, kes miskipärast ta maja juures passivad. Tundub, et teda kohe üldse ei taheta sinna tagasi. Õnneks aga – nagu esimeselgi õhtul selgus – teab mees, mispidi revolver pihus käib. Ja veel – neil aastatel, mis ta kõnnumaal veetis, sai ta hüüdnimeks Armageddon…
Muidugi ei ole kõik sugugi nii, nagu pealtnäha paistab. Esialgu lihtsa madina tagant hakkavad aimuma sünged saladused, mis viivad otsapidi lausa kristluse juurteni. Muigamisi võiks öelda, et nüüd on meil oma Merovinge ja Templirüütleid täis põnevuslugu, ent siin raamatus ei ole danbraunilikku, tobedat telemängu meenutavat tormamist ühelt ajalooliselt objektilt teisele mingite “vihjete” otsingul. “Tuleriitade öö” on mõnes osas palju ausam ja jõhkram raamat, mis kisub alasti sellise sajanditega iseenda karikatuuriks muutunud sajalaste “missioonide” olemuse.
Sari: Sündmuste horisont 26
Fantaasia, 2010 502lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.