Umbes kolmanda osa eluajast kulutab inimene unes. Ja et välimine, ihulik elu temale tähelepanematuks jääb, siis on ta unes nägematute maailma mõjude vastu palju ergum kui üleval olles. Seda ajutist ühendust, mis inimene magades nägematu maailmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägemistel on siis vaimulik algus ja tihti ka määratud eesmärk. Ja seda ongi inimesed igal maal ja igal ajal uskunud ja mitmed on sunnitud uskuma, sest nähtud unenägmised on tagajärele oma tähendusi näidanud täide minevat.
Aga sedasama, mis mitmetes oma äratundmine ja nähasaamine nendest tõendab, tõendavad ka mitmed piiblilood ja maailma ajalugu. Hommikumaa valitsejatel oli muinasajal viisiks oma kodades niisuguseid õpetatud mehi pidada, kelle tööks oli unenägude seletamine. Aga ka uuemal ja meiegi ajal on lugematud sündmused enne juhtumist inimestele unes piltidena ette tulnud.
Pole sugugi vaja uskuda, et unenägude uskujad on olnud ja veelgi on ainult õppimata lihtlabased ebausklikud inimesed: Igal ajal on tähtsaid mehi ja naisi olnud ja nende seas ka luuletajaid, kunstnikke, riigimehi ja vaimulikke, kes avalikult on tunnistanud unenägudel teatava tähenduse olevat. Mitmed jälle neist, kes ei ütle unanägusid uskuvat, usuvad neid salaja ometi.
…
Faksimiile
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.