“Ürgne kutse. Valgekihv”

[…] Ajakirjas “Detskaja Literatura” ilmunud artiklis “Jack London ja meie aeg” kirjutab Jack Londoni tütar Joan, et mõne üksiku erandiga on kirjaniku kõik 51 teost tõlgitud vähemalt ühte, aga enamikul juhtudel mitmessse 58-st võõrkeelest (sealhulgas ka esperanto keelde). Kui Jack London, kes ei osanud ühtki teist keelt peale emakeele, omal ajal kuulis, et tema raamatuid loevad inimesed, kellega tema ise ei saakski vahetult suhelda, oli ta hingepõhjani liigutatud. “Kui vaimustatud oleks ta praegu,” kirjutab Joan London, “Saades teada, milliste uute rahvaste juurde tema teosed eriti viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul tee on leidnud, et neid on tõlgitud iiri ja kataloonia, kreeka ja makedoonia, türgi, juudi ja pärsia ning isegi hiina, jaapani, korea, bengaali indoneesia ja vietnami keelde.” …

Elu puutumatu looduse keskel ja karmides tingimustes, kohtumised paljude omataoliste rändurite ja nende abiliste – koertega – ajaendasid autorit kirjutama kaht käesolevas köites leiduvat suurepärast loomajutustust, mis on säravad pärlid kogu maailma kirjanduslikus animalistikas ning haaravad oma elamuslikkuse ja kunstilise sõna jõuga ikka uusi lugejate põlvkondi.
Tutvustamaks autori meisterlikkust ka lühemas vormis, on köitesse valitud viis juttu, mille tegevus toimub karmis põhjalas, enamasti autori enese nähtud paikades.