Victoria ja Edwardi valitsusajal oli guvernantide saatus, nagu ma selles romaanis kirjeldan, tihtipeale õnnetu ja hirmutav. Minu ema rääkis ikka, et tal oli neist kahju, sest kui nad rääkisid, peeti neid pealetükkivateks, ja kui nad vait olid, siis igavateks.
Ilusat guvernanti peeti sageli ka kergeks saagiks ja ma mäletan, kuida üks minu ema põlvkonna hoopleja kord ütles:
“Majas, kus ma külas käisin, oli üpris kenake guvernant. Kavatsesin ta võrgutada, kuid pidasin seda ebaõiglaseks. Siis, pagan mind võtaks, sain teada, et mu parim sõber oli minust ette jõudnud.”
Guvernant oli üksildane ja eraldatud, sest ta jäi isandate ja teenijate vahele ning sageli ignoreerisid teda mõlemad. Kuid tol ajal polnud korralikele noortele naistele muud ametit, välja arvatud seltsidaamiks olemine mõne vana ja enamasti ebasõbraliku leskproua juures.
Küla vaimuliku lord Hurlingtoni tütar Lara on vapustatud, kuuldes, et lord Magor jahib tema guvernandist sõbrannat. Jane õpetab Keystoni markii vennatütart ning kardab hirmsal kombel seda oma tööandja majas elavat aadlikku.
Et Jane paistab olevat närvivapustuse äärel, otsustab Lara tema kohale asuda ja lord Magorile õppetunni anda. Samas tahab ta leida materjali oma romaani jaoks, kuna esivanemate maja ja Walesi printsi eestvedamisel toimuva särava seltsielu kirjeldamine on osutunud keerukaks.
Keystone House´is võtab Lara lord Magori halvasti lõppeva karistamise enda peale. Kuidas ta aitab leida lapses varjul olnud ande ning kuidas tal areneb suhe aukartustäratava ja võimuka Keystoni markiiga, leiab kajastamist selles dramaatilises, Barbara Cartlandi arvult 311. raamatus.
(taskuformaat)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.