“Viljandi kirikumõis kõneleb”

… Ega´s ma neist kõigist oska midagi kirjutada. Mul pole kaasas vähematki kirjalikku materjali, kirjutan peast. Viljandi kihelkonna õpetajate nimestik, mis leidus kiriku arhiivis, ulatus kuni katoliku aja lõpuni meie maal, kuigi oli kokku seatud hilisemal ajal. Kui ma ei eksi, oli see Võnnu koguduse õpetaja Körberi töö, vist 19. aastasaja algusest pärit. Ma tean järjekorras ainult neid, kes enne mind elasid kirikumõisa elumajas, mis ehitati 1793. aastal. Siis oli õpetajaks Richter, temale järgnes Carlblom, kes jäi pimedaks ja teenis siiski kogudust mitu aastat. Tema abiline oli Valentin von Holst, kes saigi pärast Carlblomi koguduse õpetajaks, suri aga varsti raskekujulisse tiisikusse. Siis tuli Ferdinand Hörschelmann. Tema ametijärglane oli August Jakob Western-Doll. Selle järel jõudis järg minu kätte.

Olin ma siis kuues peremees tolles vanas koguduse majas. Algul oli üksainus Viljandi kogudus. See hõlmas linna ja maad. Viljandi alla kuulus ka Kõpu kirik, mis oli Viljandi kihelkonna abikirik. Koguduse hingi oli tol ajal umbes 17.000. Linna kirik jäi suurele kogudesele väikeseks. 1863. aastal lahutati kogudus maa- ja linnakoguduseks. Maakogudus ehitas endale uue avara jumalakoja. Linn sai endale vana kiriku ja suure ilusa maalahmaka kirikumõisa maast, kus asub praegu osa Viljandi linnast – Kanterland – Kantremaa – Kantreküla. Suurel kogudusel oli aga üksainus õpetaja, kes pidas endal vahel ise abiõpetajat. Niisugune olukord jäi ka siis püsima, kui kogudus linnast lahutati. Kunagi ei ole olnud Viljandi kogudusel kahte koguduse poolt valitud õpetajat. Ka minu ametiajal mitte. Hiigeltöö ja vastutus töö eest tuli teha ja kanda ikkagi ühelainsal õpetajal, kelle lähemaks abiliseks ja kaastööliseks oli köster. Kui köster ei olnud asjatundja muusika ja laulu asjus, siis tavaliselt mängis orelit ja juhatas laulukoori kihelkonna koolijuhataja, nagu see veel praegugi on kombeks siin Rootsis. Viljandi köstri maja oli väga vana maakivist ehitus paksude müüridega. Niisama külm ja niiske nagu kirikumõisa elumaja. Köstri elamu oli olnud katoliku ajal naisteklooster. Viljandi linna kirik pidi olema ehitatud 1332. aastal. Õpetaja Richter oli mees, kes mõisnikega maadles kirikumõisa elumaja ehitamise pärast. Nad ei tahtnud materjali kergel käel anda ja ei olnud ka huvi kanda kulusid. Õpetaja aga käis peale ja tõstis kaebust kirikuvalitsuse ees ning viis hoone ehituse läbi. Vana maja oli maha põlenud ja uut oli vaja. Vanad protokollid räägivad rohkesti kirikumõisa elumaja ehitamisest. See toimus kõik juba keisrinna Katariina II valitsuse ajal. …