Esmalt meenutan lugejale, et sõna žerminaal on Suure Prantsuse revolutsiooni ajal reformitud kalendri kevadkuu nimi, mis on tuletatud tegusõnast germer (idanema). Kui käesolev Emile Zola romaan algab tusase sügisilmaga ja sünge meeleoluga, paistab finaalis päike ning loodus ärkab taas – sümbol, mis vihjab parema elujärje algusele või vähemalt lootusele, et ühe põlvkonna kannatus toob kaasa parema elujärje lastele ja lastelastele. Kas ei looda praegune Eesti tööd rügav põlvkond sama? Selles mõttes on Zola “Žerminaal” väga akuutse temaatikaga lektüür just meile, eestlastele. Raamat tundus allakirjutanule paarikümne aata eest väga “punasena”, aga nüüd enam ei tundu. Lugege teiegi üle ja öelge oma arvamus. …
Lauri Leesi
Europeia sari
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.