“Universitas Tartuensis. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja üliõpilaskond sõnas ja pildis”
Saateks Täpselt viiskümmend aastat tagasi, 1. detsembril 1919 kell 12.15 algasid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avapidustused. Ajaloolise peahoone fassaad oli selleks puhuks pärgade ja kuuskedega ehitud, aula ja trepid loorberitega kaunistatud. Poolteise tuhande piduvõõra ees mängis “Vanemuise” sümfooniaorkester. Siis kõlasid Gustav Suitsu selleks puhuks loodud nägemusliku proloogi algusread: Veel purskab tuld ja suitseb sõja kuri […]
“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
“Vabadussõja Jõgevamaa sündmuste lugemik”
… Lugemik on 3-osaline. Esimeses osas on Vabadussõja mälestusi jutustavad artiklid või nendest väljavõtted, ülevaated ja tekstiosad raamatutest, kus käsitletud Vabadussõja sündmusi praegusel Jõgevamaal, samuti üleskirjutatud mälestused. Järgmises osas on Vabadusristi kavaleride pildid koos autasustatud sõjaväelise teenistuskäigu lühikokkuvõttega Vabadussõja eelsest ja sõjaajast, mõnel puhul ka tema tegevusest sõjajärgsel rahuajal. Ära on toodud need Vabadusristi kavalerid, […]
“Väikeriik maailmaturul”
Eesti väliskaubandus 1918-1940. …Uurimus koosneb sissejuhatusest, kuuest peatükist, kokkuvõttest ja bibliograafiast. Esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas noor iseseisvunud Eesti riik ehitas üles majandussüsteemi, milliseks kujunes majandusstruktuur ja mida oli Eesti tööstusel ja põllumajandusel pakkuda ekspordiks. Teises peatükis valgustatakse Rahvasteliidu tegevust Euroopa ühtse kaubanduspoliitika kujundamisel rahvusvaheliste majanduskonverentside kaudu, edusamme ja ebaõnnestumisi ning nende põhjusi. Pilk […]
“Vaikiv ajastu Eestis”
See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Vaikiv ajastu Eestis”
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks (riigikorra muutmiseks kehtivaist seadusist hoolimata). Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts […]
“Vapsidest Isamaaliiduni”
Fašismi ja fašismivastase võitluse ajaloost kodanlikus Eestis. Sisukord: Eessõna. Hitler, Mussolini ja teised. Kurss “kõva käe” võimule Eestis. 1934. aasta. “Uus kord” Eestis. (kaaned kulunud)
“Vendade riigisaladus”
Soome ja Eesti sõjalisest koostööst maailmasõdade vahelisel perioodil vaikiti pikka aega. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Teise maailmasõja võitis, muutus see teema tabuks. Punaarmee okupeeris iseseisva Eesti riigi, mis seejärel maakaardilt “minema pühiti”, eesti rahvas aga liideti nõukogude rahvaste suure perega. Soome sõjaväeline juhtkond ei tahtnud enam meenutada koostööd eestlastega. Enne Talvesõda oli ühine tegevus […]
“Viru jalaväepataljon. 4. Eesti Rahvaväe polgust 4. Üksiku jalaväepataljonini 1917-1940”
Vabadussõda Eesti iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venamaa vastu algas lahinguga Narvas 28. novembril 1918 ja lõppes ametlikult Tartu Rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Vabadussõda hõlmas ka võitlust baltisaksa väeüksuste (Landeswehr) vastu 1919. aasta juunis-juulis. Autor soovib oma raamatu “Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad. Lugeja […]
“Võnnu lahingu eellugu”
…Kuigi “Võnnu lahingu eelloo” saksakeelse väljaande üllitamisest möödub käesoleval, Võnnu lahingu 90. aastapäeval juba 17 aastat, on selles kirjeldatu Eesti (ja Läti) avalikkusele endiselt vähe tuntud ja vähe esitatud materjal. Oleme ju Võnnu lahingus (ja Landeswehri sõjas) harjunud nägema eelkõige sõjalist operatsiooni. Nottbeck meenutab meile aga, et tegelikult jõuti Võnnu lahinguni eelkõige erinevate osapoolte poliitiliste […]
