“Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani”
Nõukogude Liidu lagunemise aeg oli kantud optimismist kõikjal maailmas, aga tänane Venemaa tegeleb oma vaenlaste destabiliseerimiseks aktiivselt infosõja ja meediaga manipuleerimisega. Kuidas sai riigist, mis 25 aastat tagasi vabanes ja turumajandusele üle läks, autokraatlik politseiriik, mis vastandab end jälle järsult Ameerikale? Orwelli preemia vääriliseks tunnistatud raamat läheb tagasi külma sõja pimedaimatesse aegadesse, et jutustada lugu […]
“Kui sõdurid tulid”
„Kui sõdurid tulid“ räägib Saksa naiste vastasest vägivallast Teise maailmasõja lõpul ning vahetult sellele järgnenud perioodil. See on üks esimesi põhjalikumaid uurimusi valusal teemal, millest kannatanutel on siiani raske rääkida ning mitmel pool poliitilistel põhjustel lihtsalt ei soovita kõneleda. Kuigi suur osa sellisest vägivallast pandi toime nõukogude sõdurite poolt, on täielik pilt kirjum, sest sama […]
“Aleksander II”
Aleksander II (valitses aastail 1855-1881) oli keiser, kes viis Venemaal läbi rea äärmiselt olulisi reforme ning kaotas 1861. aastal Venemaal pärisorjuse. Keiser plaanis kehtestada riigis konstitutsioonilise monarhia, mis oleks kahtlemata Venemaa ajaloo hoopis teistsuguseks kujundanud, kuid langes revolutsionääridest narodnikute pommirünnaku ohvriks ning hukkus 1881. aasta märtsis. Tuntud ajalooliste biograafiate autori Edvard Radzinski (varem on tema […]
“Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult”
Aleksandr Djukov (sünd. 1978) on ajaloofondi “Ajalooline mälu” direktor. 2004. aastal lõpetas ta Moskvas Ajaloo- ja Arhiiviinstituudi ning kaitses diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimise süsteemi teke ja arenemine 1941-1943”. A. Djukov on raamatute “Mille eest võitlesid nõukogude inimesed” (2007), “Genotsiidi müüt: Nõukogude repressioonidest eestis 1940-1953” (2007), “Teisejärguline vaenlane: OUN, UPA ja juudiküsimuse lahendamine” (2008), “The […]
“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Võidujooks Romanovite päästmise nimel”
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Hitleri koletised. Kolmanda Riigi üleloomuliku ajalugu”
Üleloomulikud teemad olid Hitleri Saksamaal levinud nähtus. Režiim võttis kohati Saksa poliitika, kultuuri, teaduse ja usu ümberkujundamisel appi ka astroloogia, paranormaalsed nähtused, mütoloogia, paganluse, nõiakunsti, imerelvad ja kadunud kuningriigid. Kuigi natside okultismivaimustus on üldtuntud, heidetakse see tänapäeval sageli kõrvale kui Himmleri isiklik kinnismõte või suuresti ülehinnatud asi. Selles silmiavavas ajaloos paljastab Eric Kurlander Kolmanda Riigi […]
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
