“Vettehüpped Eestis läbi aegade”
Mõte selle kirjatüki kirjutamiseks tekkis viimasel paaril aastal, kui oleme kunagiste vettehüppajatena hakanud koos käima. Mõtte esimene variant oli koguda võitlustulemused kokku erinevatest allikatest. Nagu ikka, uuringute käigus, tekivad täiendavad mõtted ja huvid. Vettehüpped Eestis kui spordiala likvideeriti 1968.aastal. Kas igaveseks? Niisugustel puhkudel armastatakse öelda “ära iial ütle – ei iial”. Seetõttu tekkis täiendav mõte […]
“Talv on tulekul. „Troonide mängu“ keskaegne maailm”
„Troonide mängu“ ajaloolistest seostest on palju kirjutatud, aga mitte kunagi päris niimoodi. Käesolev räägib, mis juhtub, kui keskaegse kirjanduse ja kultuuri uurija vaatab sarja „Troonide mäng“ ja loeb George R. R. Martini romaanisarja „Jää ja tule laul“. Teose eesmärgiks pole mitte Martini allikate väljapeilimine või telesarja loojate vahetute mõjutuste kaardistamine – pigem kujutab see endast […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Tallinna etikukivid”
Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid – kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta. Juba 19. sajandi autorid kirjutavad etikutest kui minevikuasjadest, mida enam ei ole ja millest on vähe teada. […]
“Kõrbe isevalitseja. Roman von Ungern-Sternberg ja aeg, milles ta elas”
Roman von Ungern-Sternberg (1886–1921) oli baltisaksa aadlisuguvõsa järeltulija, kes pühendas suurema osa oma lühikesest, ent õudu ja hävingut külvanud elust kõrgete ideaalide nimel võitlemisele Kaug-Idas. Tšingis-khaani riigi taassünnist unistades aitas ta luua Mongoolia iseseisvat riiki, kus temast räägitakse lugusid ja legende veel sada aastat pärast surmagi. Ta õppis Tallinnas, teenis tsaariarmees, võitles bolševikega, abiellus Hiina […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Noorusmälestused. Esimene välisreis”
Eesti Mälu Meie rahvuskultuuri suurkuju kirjanik Friedebert Tuglas (Mihkelson) sündis 2. märtsil 1886 Tartumaal Ahja mõisas puusepa pojana. Ta õppis Maaritsa kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tulglas osales sotsiaaldemokraatlikus kihutustöös, levitas relvi ja lendlehti. Seetõttu katkesid õpingud ja 1905-1906 tuli tal olla Tallinna Pika Hermanni vanglas. Aastad 1906-1917 elas Tuglas […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Tagasivaateid veerevast vagunist”
Eesti Mälu Eesti Vabariigi riigikontrolör, majandustegelane ja riigiametnik Hindrek-Peeter Meri sündis 21. veebruaril 1934 Berliinis diplomaadi perekonnas. Aastail 1941-1946 elas ta koos ema ja vend Lennartiga küüditatuna Siberis. Koolis käis Meri Kirovi lähedal Subotihhas ja Jaranskis, seejärel Tallinna 28. koolis ja 10. keskkoolis. 1958. a lõpetas ta majandusgeograafina Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna; Hindrek Meri töötas 1957. […]
“Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657)”
Kuigi selline töö nagu käesolev ei saa tegelikult iialgi valmis, olen praeguseks jõudnud ühe pika teekonna lõppu – selle kestel tekkis küll mõningaid probleeme, kuid see pakkus ka palju rõõmu. Balti allikate juurde juhatas mind mu akadeemiline juhendaja, Osnabrücki ülikooli professor dr. dr. h. c. Klaus Garber juba magistriõpingute käigus, mil valmis magistritöö “Reiner Brockmann […]
“Keskaja naine”
Päivi Setälä (sünd. 1944) on filosoofiadoktor, Helsingi ülikooli õppejõud. Ta on olnud Helsingi ülikooli naisuurimuskeskuse Kristiina Instituudi juhatuse esimehe asetäitja, Soome Rooma Instituudi Villa Lante juhataja, mitmete instituutide ja uurimuskeskuste juhatuse liige. Praegu on ta seotud kultuuriprojektiga Helsingi 2000, mis tegeleb Helsingi kui Euroopa tulevase kultuuripealinnaga. Päivi Setälält on ilmunud mitu raamatut, lisaks “Keskaja naisele” […]
“Inimesed. Lühiajalugu kõige perse keeramisest”
See raamat kõneleb inimeste hämmastavast võimest asju perse keerata. Sellest, kuidas iga saavutuse kõrval, mis paneb sind tundma uhkust, et oled inimene, on alati mõni teine, mis paneb sind hämmastusest ja pettumusest pead vangutama. Sõltumata oma isiklikust arvamusest või poliitilisest eelistusest oled maailmas ringi vaadates kindlasti endamisi mõelnud: kurat küll, millega me oleme hakkama saanud?! […]
“Siuru-raamat”
Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”. Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, […]
“Tallinna turud. Petmine ja andmine Tallinna turgudel läbi aegade”
Kui tahad näha linna elanikke ja erinevaid kihte ning varjundeid kogu kirevuses, tasub minna turule. See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu […]
“Saadikud põlvpükstes”
Iseseisvuslaste kirjavara II “Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks…” – see ei ole käsk mitte ainult lastele. See on käski ka vanematele: … kavata oma lapsed nii, et nad sind austaksid. Eesti rahvas on väike ja meile pole kunagi antud pearolli ajaloo suurel näitelaval. Meie ei ole kirjutanud kuulsusrikkaid peatükke maailma […]
“Mõisapargikool. Alu kool 1868-2008”
140 aastat on Alus haridust antud. See on aukartustäratav hulk aastaid. Nende aastatega on Alu koolipinki nühkinud viie-kuue põlvkonna esindajad. Päris keeruline on olnud kokku panna raamatut, mis peaks pakkuma huvitavat lugemist ja äratundmisrõõmu lasteaialastest vanavanaemade ja -isadeni. Loodan, et siit leiavad lugemist siiski kõik, sest vaevalt praegused koolilapsed teavad, kuidas käidi koolis ja mida […]
“Kui raudne eesriie rebenes”
Eduard Ševardnadze, sündinud 25. jaanuaril 1928 Lääne-Gruusias Mamatis, oli esialgu tegev Gruusia NSV mitmesugustes poliitilistes toimkondades, enne kui temast 1964. aastal sai Gruusia siseminister ja 1972. aastal Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Määratud 1985. aastal Nõukogude Liidu välisministriks, toetas Eduard Ševardnadze perestroikat ja algatas uue välispoliitika. Otsustavalt aitas ta koos Saksamaa Liitvabariigi välisministri Hans-Dieter Genscheriga […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Jumalate linna otsingul 1-2. 2 raamatut”
Raamat “Läkitus iidsetelt inimestelt” Tiibeti Teadusliku ekspeditsiooni sensatsioonilised avastused Vene teadlane Ernst Rifgarovitš Muldašev ja tema kolleegid avastavad gloobusel mõõtmisi tehes iidsete ehitiste kauguste vahel ilmselged seaduspärasused, mis on seotud teatud numbrikombinatsioonidega. Kõige sagedamini esinevad numbrid “6” ja “9”. Religioosset kirjandust ja pühendatud inimeste teoseid lugenuna leiab autor, et Noa ajal toimunud ülemaailmne veeuputus on […]
“Graali kuningate sünd”
Teos käsitleb väga vanade aegade ajalugu, keskendudes peamiselt Vana Testamendi kahe esimese Moosese raamatu sündmustele. Kirjeldatakse tõelist Aadamat ja Eevat ja nende loomise lugu ning uuritakse iidse kuningasoo lätteid, et välja selgitada, millal, miks ja kuidas pandi alus Jeesuse suguvõsale ning kes seda tegi. Vaadeldakse, kuidas patriarhaalse ainujumala mõistet juurutati sihikindlalt aastatuhandete vältel, samuti seda, […]
