“Tuli koduaknas. Valitud teosed”
“Sajandeid tagasi surus esimene maaharija seaninasaha mulda ja kohtas esmakordselt enda ja tulevaste põlvede igivaenlast – paekivi. Väikesed ja suured, sageli aga tõstetavad alakivi-plaadid hakkasid jonnakalt vastu maa viljelemisele. Sõlmiliste lihastega sitke künnimees pidas nendega ausat võitlust nagu mees mehega – sageli rinnutsi koos. Isa pärandas põllu ühes selle salakavala vaenlasega pojale, see omakorda edasi. […]
“Tulikiri”
Autori esimene suurem trükikogemus oli noortekogumik “Kirjandussündmus ´76”. Debüteeris värsikoguga “Vastus” 1986; käesolev on ta teine raamat. Taskuformaat
“Tulnuk. Munad hiina moodi”
Raamatus on tuntud kirjaniku E. Vetemaa kaks proosalugu: “Tulnuk”, mis sisaldab autoritaarse ühiskonna kriitikat, ja “Munad hiina moodi”, mis käsitleb inimese enda tekitatud üksinduse teemat ning sellega seonduvaid probleeme.
“Tuul Olümposelt tuhka tõi…”
Ohudraama kahes vaatuses Raamat kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi. Näidendisari
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Üleminekud”
Luuletaja ja kriitiku uues värsikogus juureldakse inimhinge vastuoksuste üle. 1981-1985
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
