“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Ümberõpe”
Romaanivõistlus 2000 “Autor esitab meile kahe keskealise naise – erakooli õpetaja ja teistest vanema õpilase – areda ja hingelise suhte loo, kasutades selleks kahe vaatepunkti võtet, mis nõuab reeglina suuremat kirjutamisvilumust. Nõnda siis saamegi kaks mõnevõrra erinevat varianti ühest ja samast loost.” – Rein Põder “Kirikliku kallakuga diakonikoolis õppiv naisõpilane Kirmet pajatab oma lähenemiskatsetest õpetaja […]
“Unikiri”
Pärtel Ekmani romaanis “Unikiri” arenevad kolmekümneaastaste – meie kaasaegsete – mehe ja naise tavalised töösuhted sügavaks kõikehaaravaks kiindumuseks. Toimub see aga tänu riskirohketele seikadele ja mitmetele katsumustele, millest nimikangelased tänu heale õnnele ja enda nutikusele võluva paarina välja tulevad. Lugejat paelub raamatus tänapäeva Eesti selgesti äratuntav eluolu – värvikad killud küll Tartust ja Tallinnast, küll […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Urmas ja Merike”
Lugu aasta 1000 ümber. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Väikesed pildid Eestist”
Rida jutukesi, kujutusi, meeleolusid, autobiograafilist laadi, peale paari kõik maa elust, heasüdamliku külahuumoriga jutustatud, täis rahvakeele kõnekäändusid, õige loomutruusid rahva dialoogisid, mille realismust murrak tõstab ja kõigele üleüldse kohalisema koloriidi annab. Loomingu Raamatukogu 1972/11 Raamatu kaaned üsna koledad
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Väino Ilus. Valitud teosed. 1. osa”
1. osa: Sinu enese elu. Tuulekülvid Romaan “Sinu enese elu” käsitleb sõjajärgseil aastail elluastunud põlvkonna kujunemisteid. “Tuulekülvid” on eri ühiskonnakihte haarav, kaasajaga põimitud tagasivaade kodanliku Eesti lõpuaastaisse ja 1940/41.a sündmustesse.
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Valitud teosed nr 16. Miika Valtsbergi roim”
Silmapaistva eesti nõukogude romaani-, novelli- ja näitekirjaniku August Jakobsoni (1904-1963) sulest ilmus aastail 1931-1934 kolmest teosest koosnev romaanitsükkel “Andruksonide suguvõsa”, mille esimeseks romaaniks oli “Miika Valtsbergi roim”. Selles on pearõhk asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Adnruksoni suhetele. Sündmustiku taustaks on teoorujuse aeg.
“Valitud teosed. Jutustused IV” 19. osa
Jutustused IV Valimik sisaldab jutustusi ja novelle aastaist 1930-1942. Üks osa neist kirjeldab kodanliku Eesti linnakehvikute elu, teine osa kodanlikku intelligentsi ja selle eraldumist rahvast.
“Valitud teosed” 17. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” teine köide, “Töö algus”. Peategelaseks on “Miika Valtsbergi roima” kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse.
“Valitud teosed” 18. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmas köide, “Vallutajad”. Keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Väljapressimine”
See on haaravas vormis kirjapandud lugu, kus head kavatsused ristuvad kurjade plaanidega. Ajastutruu olustiku kirjeldus ühe väikekirjastuse ellujäämisest – võitlusest oma au, raha ja usaldusväärsuse eest petturite ja ühetehingu kelmidega. Õpetlik lugu väikeäriga alustajale.
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Vanad fookused”
Sülitan sündsaile sadamaile kõrtsidega kail, lõbulaatadega. Aevastan armsaile ankrupaigule, kus passitakse pärituult ja pilvituid päevi. Taskuformaat