Näitan 1–20 tulemust 33-st

Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes

“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa

Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]

11.50
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti keele põhisõnavara sõnastik

“Eesti keele põhisõnavara sõnastik”

Eesti Keele Instituut. Sõnastikus on 5000 eesti keele olulisemat sõna, mis on seletatud lihtsas keeles. Siit saad vaadata, kuidas neid sõnu hääldada, käänata või pöörata, milliste teiste sõnadega nad sageli koos esinevad ja mis vormis peavad nendega seotud sõnad lauses olema. Lisaks leiad sõnastikust pildid, õppelehed ja eesti keele grammatika tabelid. Sõnastik aitab nii algajal […]

14.55
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”

Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]

11.55
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti keeleõpetuse reegleid

“Eesti keeleõpetuse reegleid”

Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]

1.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”

Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]

8.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”

II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”

II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”

II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”

III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Allahindlus!

“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”

IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti murrete sõnaraamat I/1 - A-J

“Eesti murrete sõnaraamat I/1 – A-J”

Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti murrete sõnaraamat

“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”

Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”

Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad: mis on hea ja mis halb keel. Kirjakeele normi alus kogu Eesti […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti ortograafia

“Eesti ortograafia”

Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.

2.54
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti oskuskeel

“Eesti oskuskeel”

Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi
Etnograafiline sõnastik

“Etnograafiline sõnastik”

Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]

11.50
Kiirvaade
Lisa korvi
Hargla murraku konsonantism

“Hargla murraku konsonantism”

Käesolev ülevaade kirjeldab Võru murde Läänerühma kuuluvat Hargla murrakut ning hõlmab koostaja väitekirja “Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonantism.” (kaitstud Tartus 1959). Aursaadavalt on ajavahemikus 1959-92 keeleteadus edasi arenenud ning muutunud keeleajaloolised tõekspidamised. Tänapäeva seisukohast on väitekirja väärtuslikumaks osaks jäänud just selle murdeainestik, aastail 1945-55 töö koostaja poolt kogutud Hargla keelenäited. Siis oli võimalik kuulda veel […]

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi
Haridusleksikon

“Haridusleksikon”

Haridusleksikon koondab endas 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulisematest märksõnadest. Artiklid sisaldavad märksõnade inglise-, saksa-, prantsuse-, soome- ja venekeelse vaste, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo, aktuaalsed probleemid tänapäeval, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning olemasolu korral lühiülevaate valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga hariduse valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele.

15.98
Kiirvaade
Lisa korvi
Keel, mida me harime

“Keel, mida me harime”

Väljavõte sisukorrast (erinevate autorite artiklid): Keel liistul – T.-R. Viitso. Keel normiliistul – T. Erelt. Sõna, mida ei saanudki olla – H. Saari. Meie keeleühing – Emakeele Selts – H. Ahven. Nii sai minust murdekoguja – A. Toomessalu. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest – H. Rätsep. Semantikast – H. Õim. “Veerev kivi ei sammaldu” – […]

0.25
Kiirvaade
Lisa korvi

“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”

Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.  

14.35
Kiirvaade
Lisa korvi