Frans Eemil Sillanpää (16. september 1888 Hämeenkyrö vald – 3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.

Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.

Sillanpää populaarsemad romaanid on "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles 1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).

1939. aastal pälvis Sillanpää Nobeli kirjandusauhinna. (VikipeediA)