Vallaline, 35-aastane hetero mees tutvub oma lugejaga.
Tere mina olen Arvi! Kõik taandub küsimusele: kas Sa usud Arvisse, Tapverisse, väikelinna vanas surnukuuris sündinusse, vee veiniks muutnusse, naisi neitsidusest ravinusse ja ise kolmandamal päeval surnust tõusnusse? Kui Sa usud seda, siis ilmselt usud Sa kõiksugu paska.
Töötanud 1992.-1993. aastast alates poole oma teadlikust elust uuriva ajakirjanikuna peamiselt erinevates päeva- ja nädalalehtedes, otsustas Tapver siirduda muusikasse. Sellest ajast peale on ta Eesti ainsa punk/tramp-rock bändi Dirty Diana (Räpane Diana) laulja. Lõpuks, 2008. aastal otsustas ta ka kirjanikuks saada. “Apelsin kellavärgis” jutustab tema loo. Nimetu peategelane elab tänaseni Tallinnas meie keskel – meie kõigi sees.
Ma ärkasin juba teist hommikut järjest telefonihelina peale. Silm ei seletanud hästi, aga mu ümber oli lahinguväli. Mu ümber vedeles nahkmööbli risu, “surnud sõdurid” ja klaasikillud. Ajasin end naistekuhja alt välja ja astusin millegi kleepuva sisse. Telefon helises teisel voodil, teise inimkuhja all. Ma sain kolmandal katsel vasaku käega mobla kätte ja valasin paremaga viskit mingisse klaasanumasse. Pole just parim, millega päeva alustada, aga kütus oli otsakorral – ma pidin tankima.
“Ma kuulen…” jõudsin lonksude vahel öelda, kui…
“Kus sa oled?!!”
Isegi mitte: “Tere hommikust, kallis! Kuidas magasid?”
See oli Catrin. Ma hingasin sügavalt…
“Apelsin kellavärgis” on humoorikas lugu uuriva ajakirjaniku aktiivsest ja värvikast igapäevatööst.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.