Kogumik jutte ja mälestusi.
Me elasime oma majas, mille ümber laiutas suur ja hoolitsetud lilleaed. – Mitte kellegi ümbruskonnas ei ole nii ilusat aeda, – see oli lause, mida korrati peaaegu iga päev ja vahel mitu korda päevas. – Pidage meeles, et te olete hästikasvatud lapsed, – oli teine alatasa korratav lause. Ja tõepoolest – kõigilt lapsepõlvefotodelt vaatavad vastu avala pilgu ja siledaks kammitud juustega näod, poolavatud suud, mis äsja on öelnud tänan ning avanevad uuesti selleks, et öelda palun. Lapsepõlvefotosid ei ole palju. Tõenäoliselt on need kodus käinud kutselise fotograafi tehtud või siis tuttavate kingitud. Ikka nelja-viie pildised seeriad. Ja käesolevaks ajaks on need kaks põngerjat talletatud paksu Eesti-aegsesse perekonnaalbumisse, näitamaks aasta aastalt, kui kena on suuremaks kasvada. Ei, põngerjas on siin väga vale sõna, nendel esimestel fotodel on kaks heledapäist inglikest – purupaljad, naerunäolised, lillede keskel ja võilillepärjad peas.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.