Veel kevadel oli mul hõõgunud mütsi all pisike säde, et saan ehk pärast rehelõppekakku ja kartulivõtmist minna Kuriste kihelkonnakooli, seal Kadaste kolmetalvesele haridusevundamendile ka mingi pealeehituse laduda. Sügis aga oma ränkraskete vihmadega pesi lahti Suuremõisa viinavabriku esisel teel viimase kui männijuurika ja isa tuli ühel õhtul koju, tagumiste vankrirataste asemel kaks lohisevat lauajuppi, ass pooleks, redelid murtud. Taat käis nimelt enne jääeelset siiapüüki mõisas praaka vedamas. Ega see paha amet olnud. Tünniuurdest sai oma põrsaski osa ja Kõrvi karv lõi läikima nagu paruni ratsaloomal. …
Eesti Raamat, 1975. 141 lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.