“Maja oli otsekui haige loom, mis karva ajas, tuust tuusti järel varises porri, et seal segi sõtkutud saada. Jaava kissitas silmi. Roovikulatid paistsid nudiksjäänud harja seest välja nagu seljaroots rabeda naha alt. Juba pikka aega olid vihmanired läbi katuse rabisenud ja pesnud laepealseid palke. Ööseks said laeuurded pilgeni täis, vesi hakkas nagu paisu tagant alla solisema, imbus asemesse, voolas põrandapragudesse, pladises kaasavarakirstu kaanel, justkui nõuaks vastust – on siin majas veel mõni koht, mis määndamata!…”
(paberkaaned kulunud)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.