Vana-Kreeka ja Rooma müüdid Olümpose jumalatest on üldtuntud – teatmeteostes ja internetis on nende kohta külluses informatsiooni, mis ulatub lausvalest ja triviaalsustest tõsiste teadusuurimusteni. Mida suudab siis veel üks raamat? Pealegi pole need jumalad süües, juues, jahil käies, naisi taga ajades ja mehi pettes, väiklaselt solvuvate, kättemaksuhimuliste ja edevatena ka kuigi tõsiseltvõetavad ega sobigi moraalseteks eeskujudeks, milleks nad siis meile?
Barbara Graziosi selgitab vajadust Olümpose jumalaid üha uuesti käsitleda mitte nende kunagise rolliga kreeka religioonis, vaid vestluse ja diskussiooniga, mida inimkond juba üle kahe ja poole tuhande aasta on nende üle pidanud. Selle käigus on “kultusobjektidest saanud inimliku loovuse sümbolid”. Aastatuhandete jooksul kristalliseerunud lugudest on kujunenud paradigmad tüüpiliste karakterite, olukordade, elu suunavate jõudude ja inimloomuse olemuse kohta. Nende kujutamine kunstis, muusikas, kirjanduses, teatris ja filmis moodustab suure osa kirevast vaibast, milleks on õhtumaine (ja mitte sugugi ainult) kultuur.
– Janika Päll, klassikaline filoloog
Äripäev, 2014 308lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.