Katharina Hagena on sündinud 1967. aastal, õppinud Marburgis, Londonis ja Freiburgis inglise ja saksa filoloogiat, teinud teadustööd James-Joyce´i sihtasutuses Zürichis ja töötanud õppejõuna Trinity College´s Dublinis ning Hamburgi ülikoolis. Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja elab Hamburgis.
Iris pärib vanaema maja, kus ta lapsepõlves koolivaheaegadel koos täditütrega kostümeerimismänge mängis. Ta rändab mööda tubasid ja aeda, mööda tubasid ja aeda, mööda unustusehõlma vajunud maailma, kus punased sõstrad üleöö valgeks muutuvad ja konservitud pisaratena purki pannakse, kus õunapuu kaks korda järjest õitseb, külad kaovad ja naised sõrmeotstest sädemeid poetavad.
Toast tuppa jalutades sorib ta oma mälestustes ja unustustes: millega tegeles vanaisa tegelikult enne seda kui ta sõtta läks? Kes meestest armastasid Bertha tütreid? Kes sõi õuna koos seemnetega ära? Lõpuks jõuab Iris oma meenutustes selle ööni, mil ta täditütar Rosmariega juhtus kohutav õnnetus: mida tegi Rosmarie talveaia katusel? Ja mida tahtis ta Irisele veel öelda? Iris aimab, et unustamisel on erinevaid liike. Ja mäletamine on ainult üks nendest.
Sari: Varraku ajaviiteromaan
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.