- Raamat
“Väike maja suures metsas”
Sarja avaraamat tutvustab meile Ingallside peret – viieaastast Laurat, tema vanemat õde Maryt ja nooremat õde Carriet, ema Caroline’i ja isa Charlesi. Noor pere elab suures metsas hubases tares ja väikese Laura silmade kaudu saame aimu perekonna tegemistest aasta ringi. Kuidas koristati vilja, tehti vahtrasiirupit ja maisijahuputru, kütiti loomi, punuti õlgkübaraid, kuidas valmistuti talveks ja millest tunti rõõmu suvel.Tänapäeva lastel, kes saavad helistada nutitelefoniga ja vaadata tahvelarvutist videoid kosmosereisidest, on lummav lugeda tüdrukust, kes vaimustub reisist pisikesse Pepini linna ja kohaliku pudupoe külastamisest, mängib kõrvitsate ja tammetõrudega, seapõiest tehtud õhupalli ja maisitõlvikust tehtud nukuga, jookseb suvi otsa paljajalu õues ning tunneb siirast rõõmu ja tänulikkust jõuluks saadud käpikute, pulgakommi ja kaltsunuku üle. 
Raamat “Talupoiss”
«Talupoiss» on lugu Laura tulevase abikaasa Almanzo Wilderi (1857–1949) lapsepõlvest 1860. aastatel tema isatalus New Yorgi osariigis Malone’i linna lähedal. Saame kaasa elada ühele aastaringile Wilderite elus, kuhu kuulub palju tööd, aga ka lihtsaid rõõme.Almanzo, tema vend Royal ja õed Eliza Jane ning Alice aitavad vanemaid nii külvi- kui ka saagikoristuse ajal, puude tegemisel ja loomade talitamisel. Üheksa-aastane Almanzo tõuseb iga päev enne kella viit hommikul, et lehmi lüpsta. Ta soovib vaid üht – oma hobust –, aga peab isale tõestama, et on valmis nii suureks vastutuseks.Almanzo Wilderi lugu näitab talupere elu 19. sajandi Ameerikas. Lugeja saab muu hulgas võrrelda Laura ja Almanzo lapsepõlve ja kasvatust, kus on palju erinevusi soorollides ja -kohustustes, hariduses ja mugavustes, kuid samas ka sarnasusi. Mõlemat kasvatavad tugeva moraalitunde ja kindlate väärtushoiakutega vanemad. Tänapäeva lastel on kindlasti põnev lugeda elust ajal, mil polnud ei elektrit ega telefoni, rääkimata pesumasinast jms
Raamat “Väike maja preerias”
Ingallside pere – isa, ema, 6-aastane Laura ning tema õed Mary ja Carrie asuvad puldanvankris teele Wisconsinist Kansasesse, vastu uutele seiklustele. Nad asuvad elama indiaanlaste maale ja Lauragi igatseb endale väikest indiaanibeebit. Kuigi pere seisab silmitsi mitmete raskuste ja ohtudega ning suhted indiaanlastega on vastuolulised, on pere õnnelik, sest just preeriast saab nende uus kodu. Romaani lõpus tuleb aga paraku jälle teele asuda…Kuigi tegevus toimub 19. sajandil, on see huvitav ka tänapäeva lugejale. See õpetab raskete aegadega toimetulekut, olema julge ja lahke ning hindama perekonna olulisust.Laura Ingalls Wilderi «Väike maja preerias» on sarja «Väike maja preerias» (tuntud ka kui «Laura aastad») üheksast raamatust kolmas. Sarja raamatutest on tehtud lugematult kordustrükke, dramatiseeringuid ja telesarju, populaarseim neist meilgi ETV eetris olnud «Väike maja preerias».
Raamat “Ploomioja kallastel”
Sarja «Väike maja preerias» neljas raamat.Pärast Wisconsini metsa ja indiaaniterritooriumi rajab Ingallsite sõbralik ja ühtehoidev pere endale uue kodu Minnesotasse Ploomioja kaldale. Esialgu elavad nad muldonnis, kuid papa ehitab perele peagi uue maapealse puitmaja, lootes, et nende esimene nisusaak aitab maksta ehitusmaterjalide eest.Nüüd, kui nad elavad linna lähedal, lähevad 7-aastane Laura ja tema vanem õde Mary esimest korda kooli. Kahjuks on järgmised kaks aastat Ingallsitele väga rasked, sest rohutirtsude sülemid hävitavad kogu nisusaagi. Papa on sunnitud kõndima ligi 500 kilomeetrit itta, et leida kusagilgi tööd. Tagasiteel jääb ta lumetormis kadunuks. Laura ja Mary aitavad ema majapidamistöödes ja ema mängib tüdrukutega mänge, et nende tuju üleval hoida. Õnneks leiab isa siiski kodutee ja romaan lõpeb õnneliku pere taasühinemisega jõululaupäeval.
Raamat “Hõbejärve rannal”
Romaani tegevus toimub veidi enam kui aasta jooksul, mil peategelane Laura on 12-aastane ja tema pere kolib Plum Creekist Minnesotast Lõuna-Dakota osariiki. Kuna tema õde Mary on hiljuti sarlakite tõttu pimedaks jäänud, palub isa, et ta aitaks õde igapäevaelus ja oleks «Mary silmadeks». Laura muutub tänu sellele kannatlikumaks ja küpsemaks. Romaan tutvustab ka Laura noorimat õde Grace’i. Pärast suuremaid ja väiksemaid seiklusi, rännakuid ja mitmete raskuste ületamist leiab kokkuhoidev pere lõpuks koha, kuhu rajada oma uus kodu.Laura Ingalls Wilderi «Hõbejärve rannal» ilmus esmakordselt 1939. aastal ja see on sarja «Väike maja preerias» (tuntud ka kui «Laura aastad») üheksast raamatust viies. Sarja raamatutest on tehtud lugematult kordustrükke, dramatiseeringuid ja telesarju, populaarseim neist meilgi ETV eetris olnud «Väike maja preerias».Kõik need raamatud jutustavad Ingallsi perekonna seiklustest ülemöödunud sajandi (1870–1894) lõpupoole Metsikus Läänes. See on looduslähedane, lihtne, kuid tervislik maaelu, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna.
Raamat “Pikk talv”
Kuues osa romaanisarjast «Väike maja preerias».Raamat räägib Ingallsite perekonna elust Lõuna-Dakotas 1880. aasta karmil talvel. Peategelane Laura on nüüd 14-aastane.Ühel augustikuu päeval isaga heina tehes märkab Laura piisamrottide tihedat kuhilpesa kõrge heina sees. Kuid see pole päris tavaline, vaid erakordselt paksude seintega – selge märk, et neid ootab ees väga külm ja karm talv. Mõne aja pärast saavad külaelanikud teisegi hoiatuse. Vana indiaanlase sõnutsi kordub lõikavkülm talv iga seitsme aasta tagant ja kui kolm sellist seitsmeaastast tsüklit on möödas, siis ootab ees lausa talvine maru.
Isa teeb otsuse, et pere kolib talveks linna, kuhu ta on ehitanud väikse poemaja. Tihe lumesadu, tuul ja kriipiv külm ei lase ennast kaua oodata. Peagi ei pääse enam rong linna ja toidupoolist jääb aina napimaks. Küttematerjalgi hakkab otsa saama…
Köitev ja põnev lugu Ingallsite pere hakkamasaamisest karmil talvel.
Raamat “Väike linn preerias”
Romaani tegevus algab mais 1881. Väike linnake on ränga tormise talve üle elanud ja sellest toibunud. Kevadega koos saab hoo sisse ka linnarahva läbikäimine ning Laura, kes on nüüdseks 15-aastane, saab esimesed kutsed pidudele ja muudele üritustele, mis ei tundu talle sugugi kõik toredad. Küll aga kõnetavad teda kirjandusõhtud, kus on alati lõbus ja saab ka midagi uut teada. Ning mis kõige huvitavam ning lausa nii uskumatu, et paneb südame trummeldama – Almanzo Wilder palub Lauralt luba ta kirikust koju saata!
Raamat “Need kuldsed õnneaastad”
Romaan hõlmab neiu Laura 3-aastast eluperioodi enne abiellumist ja lõpeb tema pulmadega. 15-aastaselt alustab Laura tööd õpetajana 12 miili kaugusel oma kodust Lõuna-Dakotas, et teenida raha oma õe Mary kolledžihariduse jaoks. Tal on suur koduigatsus ja ta seisab silmitsi nii mõnegi raskusega, kuid oma visaduse ja positiivse meelelaadiga saab ta alati kõigest jagu.Ingallside naaber, noormees Almanzo Wilder hakkab sõitma kakskümmend neli miili kooli ja tagasi, et Laura saaks nädalavahetustel kodus käia. Koolivaheajal on Laural lõbus oma laulutundides ja saanisõitudel. Pärast seda, kui Laura on oma ametiaja edukalt lõpetanud, kutsub Almanzo Laurat kelgutama, ja nende sõprusest areneb tasapisi romantiline armastus.Almanzo palub Laurat endale naiseks ning Laura võtab vastu tema ettepaneku abielluda järgmisel suvel. Kui Almanzo oma perele kihlusest räägib, plaanib tema vanem õde Eliza Jane korraldada suured pulmad. Et Eliza Jane ei saaks nende pulma «üle võtta», nõustub Laura kiiresti abielluma. Kohalik pastor laulatab nad tagasihoidlikul tseremoonial ja noorpaar asub elama Laura vanematekodu lähedal asuvasse väikesesse asunikumajja, mille Almanzo neile ehitas.
«Need kuldsed õnneaastad» on autobiograafilise romaanisarja kaheksas raamat ja kuna me ju teame, et Laura Ingallsist saab ühel hetkel Laura Wilder, ja Almanzo Wilderiga kohtusime juba paar raamatut tagasi, on noorte romantilise armastuse arengut tore ja helge jälgida kuni kihlasõrmuse andmise ja pulmadeni välja.
Raamat “Esimesed neli aastat”
«Väike maja preerias» viimases raamatus lõpeb Laura Ingalls Wilderi seiklus väikese tüdrukuna ning algab tema uus elu naise ja emana.Raamat jutustab Laura ja Almanzo abielu esimestest aastatest ja nende tütre Rose’i sünnist. 1890. aasta kevadeks oli Laural ja Almanzol tulnud liiga palju raskusi taluda, et Lõuna-Dakotas talupidamisega jätkata. Nende maja hävis preeriapõlengus ja nende teine laps, poiss, suri enne kuuvanuseks saamist.«Esimesed neli aastat» avaldati aastal 1971, neliteist aastat pärast Laura Ingalls Wilderi surma. Käsikiri leiti Laura paberite hulgast. Arvatavasti kirjutas ta selle visandi 1940. aastate lõpus, aga kaotas pärast Almanzo surma huvi selle avaldamise vastu.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.