Tegemist ei ole lihtsalt järjekordse luuleraamatuga, vaid kahe mässulise ja vaba vaimu – vene geniaalse romantiku Mihhail Lermontovi ning eesti luuleleksikoni ühe suurkuju August Sanga – täiusliku kohtumisega
Luuletused aastast 1820 – 1841
Eesti kirjandusloos peetakse August Sanga üheks kõige andekamaks värsside vahendajaks. Sanga stiili iseloomustab erakordne kergus, loomulikkus ja rütmitäpsus – ta ei tee “kuiva otsetõlget”, vaid paneb vene klassiku kõlama nii, nagu Lermontov olekski kirjutanud eesti keeles.
Sang suutis tabada Lermontovi unikaalset elutunnetust: seda “uljast pessimismi”, trotsi ja erakordset mässumeelsust.
Sanga naasmine põlu alt: 1950. aastal heideti August Sang (koos abikaasa Kersti Merilaasiga) Eesti Kirjanike Liidust välja. Teda süüdistati nõukogudevastases “kodanlikus dekadentsis” ning tema oma luuletuste avaldamine keelati. Ta oli sunnitud elatise teenimiseks tõlkima.
Just 1955. aastal taastati ametlikult August Sanga kirjanikuõigused. See tähendab, et see konkreetne Lermontovi kogu oli üks esimesi märke Sanga ametlikust “sulast” ja naasmisest eesti kultuuriareenile pärast stalinistlikke represseerimisi (mida toimetasid omad eestlased).








Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.